suuremõõtmeliselt kaardilt, mille koostamist alustati Theodor Lippmaa ning jätkati Liivia Laasimeri juhatusel [8]. Tänapäevased andmed pärinevad pärandkoosluste kaitse ühingu poollooduslike koosluste inventuuri andmebaasist. Selgus, et loopealsete liigirikkus ei olenegi looalade praegusest pindalast ja sidususest. See seos oleks olnud eeldatav juhul, kui valitseks tavapärane tasakaaluline seisund liigirikkuse ja maastikustruktuuri vahel. Leidsime hoopis, et loopealsete praegune liigirikkus seostub 70 aasta taguse maastikupildiga ehk loopealsete pindala ja sidususega 1930. aastatel. See aga näitab, et meie kahanevatel looaladel lasub väljasuremisvõlg ehk teisisõnu: leidub liike, mis on lähemas või kaugemas tulevikus kui pindala ja liigirikkuse vahel tekib uus tasakaal määratud välja surema. Mis aga selle tulemuse puhul hämmastab: et loopealsete hulk ja asend 1930. aastatel oli
ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus; rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. ESTONIA 2010 GREEN NETWORK 0 25 50 International core areas National core areas Protected areas Conflicts between main road and core areas Green network at meso scale Areas with high human impact Main green corridors ⇔ Puisniidud paistavad silma erilise liigirohkusega – kuni 76 liiki/m2 Pilguheit maastikuteadusesse Kõnekeeles:
· põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; · metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; · looduslike rohumaade osa jätkuv langus; · rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; · maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; · ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. 2. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 5
nüüdsete soode vahel tähistavad kunagisi järvesaari. Osa rannavalle, mis jäid maapinna kallakutelt valguva pinnavee teele, soodustasid ja kiirendasid soostumist. Mõned neist, näiteks Põltsamaa ja teistes rabades on nüüd juba mattunud või mattumas turba alla. Võrtsjärve madaliku piirile (3840 m kõrgusel üle 4 merepinna) jääb ligi 12 km pikkune loode-kagusuunaline Laeva jõe üleujutusest mõjutatud soine vöönd, kus põhjavesi kohati allikatena välja kiildub. Maastikustruktuuri eripära ja seal toimuvate looduse arengunähtuste erinevuste alusel võib madalikul eristada kolme vesikonna paikkonda: lääne-, ida- ja põhjarannik. Joonis 1. Võrtsjärve vesikond. A.Järvet Lääneranniku paikkond (159 km²)on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik.
puisniitude uhkus on kaunis kuldking.Viidumäe ilmet kujundavad kõige rohkem palumännikud.Mitmel pool võib mändide all kohata kõverikke tammesid. Vilsandi Maastikuliselt kõige mitmekesisemal Vilsandi saarel annavad eriti põhja-osas tooni ulatuslikud looalad.Iseloomulikuna esineb ka rannavalle.Saare lõunaosas valdavad mereliivatasandikud.Aastasadu kasutatud vanad põllusiilud ning heina-ja karjamaad on sööti jäänud.Kaitsealaga piirnev Kurevere ja Kehila ümbrus on hästi säilinud maastikustruktuuri ja küladega piirkond.Vilsandi rahvuspark Saaremaa ja kogu Eesti äärmises lääneosas on Vilsandi saarest seda ümbritevatest laidudest ning kihelkonna,Kiirsaare,Kuusnõmme ja Arla lahe rannikulaladest koosnev kaitseala.Lahustükina kuulub rahvusparki ka Tagamõisa poolsaare loodeotsas merest kerkiv poolsaar Harilaid.Vilsandi läänerannikul tõusevad kaljudena merest väikesed Vaika saared,mis võeti juba 1910.aastal huvitava linnustiku pärast pärast
Valdavad rõhttasandikud on kujunenud liivakivi aluspõhja kulutusel jääliustike poolt ja setete kuhjumisel jääjärvedes, jäänukjärvedes, jõgede üleujutustel ning soostumisel. Liivakivist aluspõhi paljandub vaid Võrtsjärve veepiiril, Ugandi lavamaa läänepiiril, rannaastangus Tammel ja selle lähikonnas. Sel peaaegu ideaalselt tasasel alal küünivad vaid mõne meetri võrra ümbritsevast kõrgemale kaldavallid, rabalavad ja järvetasandikud. Maastikustruktuuri ja looduslike arenguprotsesside alusel saab Võrtsjärve madalikul eristada nelja paikkonda: 1. Lääneranniku paikkond (159 km²) on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud
· Inimeste sotsiaal-kultuuriline areng · Surve keskkonnale, keskkonna reostumine · Tallinn ebaproportsionaalselt suur, mererannikul, · Transiittransport läbi linna · Euroopa kontekstis väikelinn, vahendite puudus · Linna laialivalgumine · Linnaosade "getostumine" 5.2 Üleriigiline planeering Üleriigiline planeering · Inimese põhivajaduste - elukoht, töökoht, haridus, teenused, puhkus - parem rahuldamine igas Eesti paigas · Eesti asustussüsteemi-ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine · Asustuse ruumiline tasakaalustamine · Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga · Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine, rohevõrgustik Üleriigilise planeeringu eesmärgid · Säästva arengu ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete piiritlemine · Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine · Asustuse arengu suunamine · Üleriigilise transpordivõrgustik ja infrastruktuuri suunamine
jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Üleriigiline planeering • Eesti 2010 • Inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus) • Liikumisvabadus • Valikute mitmekesisus, keskkonnakvaliteet • Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine • Asustuse ruumiline tasakaalustamine • Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga • Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine Maailma ja Euroopa trendid • Maailmamajanduse raskuskeskme nihkumine Aasiasse • Üleminek teadmispõhisele majandusele • Rahvastiku vananemine • Linnastumine • Ilmastu (kliima) muutumine • Ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv
146. Maakasutuse struktuuri mõjutavad tegurid: looduslikud, poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus; rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. Eesti looduslikke iseärasusi määravad tegurid: Geograafiline asend Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend 57030’ ja 59040’ pl. vahel Läänemere rannikul. Sellest sõltub päikesekiirguse ja sademete hulk ja sesoonne varieerumine, e teisisõnu klimaatilised iseärasused.
annaabi.ee 
