Jõe rahulikes sootides leidub vesiroose, lamminiitudel õitseb kevadeti kullerkupp. Vesiroos 6 Majandustegevus Võhandu jõe peal korraldatakse kanuumatke. Jõe ürgsem ja huvitavam osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Looduskaitseala eesmärk on säilitada ürgorgu maastikulises tervikus ja kaitsta devoni liivakivi paljandeid. Kaitseala alguses on jõgi väga kiire. Jõeorg on kitsas (100-200 m) ja kohti kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivakalju, on suureks elamuseks paadimatkajale. Kaitseala keskosa võlub põlismetsade ning kaunite vaadetega niitudelt ja kaljuseintelt, mida vanarahvas nimetas müürideks. Siin on jõgi rahulikum, pöördub põhjast itta ja oru laius on 200-350 m
Seal 3 kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann. Pärandkoosluste väärtus/// Puisniitude uurimise ja kaitse peamised põhjused. 1. Liigiline mitmekesisus. 2. Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge liigirikkus. 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses. 4. Kultuuriline väärtus. 5. Majanduslik väärtus. 6. Esteetiline väärtus. Väetamise ja karjatamise mõju niidukooslusele. Väetamine Suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõieliste osakaalu. Karjatamine
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti.
Aastatuhandete jooksul on saarte pindala pidevalt suurenenud ja need on kokku kasvanud. Samal ajal on merest kerkinud uusi saarekesi. Osa maismaast on aga Läänemere transgressiivsetel arenguetappidel üle ujutatud ning hiljem jälle maismaastunud. Kuigi kogu Saaremaa areng on seotud merega, eristub kitsas rannikuala, mis tänapäeval on merest rohkem mõjutatud ja mille eluolu on tihedalt merega seotud. See eripära on välja toodud ka August Tammekannu ja Kallio Kildema Saaremaa maastikulises liigestuses, kus eristatakse saare siseosa ja rannikumaad. "Meri ja rannajoon ning ranniku iseloom on Saaremaa ääreosis seevõrra määrava tähendusega, et ümber Saaremaa võime eraldada küllaltki iseloomuliku rannikumaastiku, mille laius sisesaare poole võib kilomeetri osast küündida mitme kilomeetrini," kirjutab Tammekann Saaremaa maakondlikus koguteoses . Tammekann liigestab Saaremaa rannikumaa kuueks: Kihelkonna Sõrve läänerannik, Mustjala rannikumaastik, Saaremaa kirde ja
jne.). Puisniitude kõrgaeg oli 19. sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli 850 000 ha ehk 18% Eesti pindalast. 20. sajandi algul hakati kergemini kultuuristatavaid puisniite üles harima ning põllu- või kultuurheinamaana kasutama. Pärandkoosluste väärtus · Liigiline ja koosluseline mitmekesisus Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge väikeseskaalaline liigirikkus (kuni 76 soontaimeliiki ruutmeetril Laelatu puisniit) · Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses · Kultuuriline väärtus: vanim maaharimisega kujundatud maastikutüüp aineline ja vaimne kultuur · Majanduslik väärtus: kasutatavus mahetootmises · Esteetiline väärtus Kahekümnenda sajandi keskpaigani ohustas niite peamiselt nende ülesharimine ning seetõttu kaitsti niite alguses esmajoones kahjustamise eest. Hilisemal ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos järgneva kinnikasvamisega
Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all, suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Rannaniitude umbkaudne pindala on 8000-10 000 ha. Pärandkoosluste väärtus 1.Liigiline ja koosluseline mitmekesisus 2.Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge väikeseskaalaline liigirikkus (kuni 76 soontaimeliiki ruutmeetril Laelatu puisniit) 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses 4. Kultuuriline väärtus: vanim maaharimisega kujundatud maastikutüüp aineline ja vaimne kultuur 5. Majanduslik väärtus: kasutatavus mahetootmises 6.Esteetiline väärtus Fluktuatsioonid(võnkumised): koosluse/ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus (mõjutab tugevasti niitmise aeg:enamikul liikidest valmivad seemned juuli keskpaigas, osa liike õitseb pärast niitmist ädalas.
Maastikusfääri keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastikuline sfäär koosneb üksik komponentidest. Kõikide komponentide vastastikune toime seob nad aga üheks terviklikuks süsteemiks. Maastikuline sfäär on keerukas, kus:*komponendid on omavahel seotud, *maastikud on omavahel seotud, *maastikes esinevad aineringed, *maastike areng üks tüüp areneb välja teisest. Maastikulises sfääris esinevad rütmilised muutused. Rütmilisus maastikes ei ole alati regulaarseid perioode haarav, seetõttu jaotatakse:Perioodiline korduvus kindla aja tagant. *ööpäevane rütm *aastased rütmid 2. Tsükliline korduvus kordumine muutlike ajavahemike tagant (kliima jahenemine ja soojenemine, liustike pealetung).Iga maastik erineb teisest mitte ainult reljeefi, mullastiku, taimestiku ja teiste komponentide
mitte ainult looduslikud ja asustuslikud. Nt on G.Ränk toonud välja erinevused rahavkultuuris. Kuigi kõrg- Eestis elati üldiselt jõukamalt, oldi seal konservatiivsemad ning uuendustega ei mindud väga kiiresti kaasa. Seevastu Madal-Eestis, kus põllumaa vilets, tulenevalt pere ülalpidamise vajadusest arenes käsitöö jõudsasti. Nt õllekapad, kirstud, uhkeimad rahvariided pärinevad just Lääne-Eestist ja saartelt. Jaotumine Madal- ja Kõrg-Eestiks on Eesti maastikulises liigestuses valdav tänini. Siiski leidud ka teisi kontseptisoone nagu Põhja- ja Lõuna Eesti (on üldiselt parem). Põhja-Eestile lisanduvad ka saared ja Lääne-Eesti. Selle piiriks on aluspõhjakivimite avamusala. Mis omakorda tõi kaasa vastavate kivimite kasutamise ehitusmaterjalides. Põhjas lubjakivi ja lõunas liivikavi. Põhjaeestis paiknes tihti kalmistu kihelkonnakiriku aias.. Kultuuritegelased olid enamasti pärit Lõuna-Eestist, aga ka Tallinnast. Ajalooline suurjaotus Eesti ja
barokkajastu palazzode järgi, siseruumides valitses prantsuse rokokoo. Tessin kujundas Stockholmi suurepärase hoone ja aiad ka endale. 17. saj lõpupoole sai tuntud nimeks ka Johan Hårleman, kuninglik aednik, kes tegi noorema Tessiniga koostööd Drottningholmis. Side prantsuse kunstiga tiheneb tugevamalt 18. saj jooksul. Pööre maastikulise stiili poole tuleb aga üsna varakult. Juba 1746 teeb Johani poeg Carl Hårleman Ulriksdali ümberkujundamisel uue Stola pargi plaanid maastikulises laadis. Drottningholmi loss paiknes Mälari järve saarel - algselt keskaegse olemusega, 1661. a aga hakkas kuninganna Hedwig Eleonora, Charles X lesk seda ümber tegema (kuninglik õukonnaarhitekt Nicodemus Tessin vanem). Tessini poeg (1654-1728) võttis 1680. a töö isalt üle. Uus pargiplaan valmis 1681, selles on Prantsusmaalt laenatud detailid omanäolises kompositsioonis. Kuninganna oli vaimustuses Le Nôtre'i aedade laiuvusest ja nende ilust. Ta
annaabi.ee 
