Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv)
Maastik üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele. Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7
Sõjajärgselt tehti peamiselt praktilisi uuringuid. Suurenesid soode uuringud ulatuslike maaparandustööde tõttu. Granö rajatud ja Kanti arendatud geograafiakoolkond hajus pärast II MS, Tartu Ülikooli ei jäänud ühtegi kutselist geograafi. E.Varep-Geograafia edasiviija madalseisust pärast II MS, koostas esimese arvestatava sõjajärgse maastikulise rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga, pärast seda laienes Eestis maastikukomponentide uurimine A.Lillemaa-Esimene kogu Eestit hõlmav uuring- mullastikukaart V.Masing, H.Trass-soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon 6. Maastiku mõiste hierarhia, oskama ka näite tuua. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid,geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. (LOENG 1) MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE: MAASTIKUSFÄÄR: planetaarne tase - üks maastikusfäär e
· pinnakate, kujunemisel · mullastik, Taimkatte on maastiku arengus kõige · niiskusreziim, kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige · kliima. LOOMASTIK territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud. Loomastiku mõju on pigem kaudne ja avaldub teiste maastikukomponentide kaudu. INIMMÕJU Inimtegevuse käigus looduslikud maastikud: ·kaotavad oma looduslikke omadusi ·neis muudetakse või hävitatakse maastikukomponente ·muutub maastiku struktuur, ainering, soojus ja niiskureziim jm. ·hävib osa looduslikke maastikke 7. Maastiku määravad, diferentsiaal ja indikaatorkomponendid. Diferentsiaalkomponendid. Maastiku diferenseerumisel kõige määravamad. Nad on suhteliselt püsivad ning inimese poolt raskesti muudetavad pinnamood, kivimid, pinnakate.
Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Programmiala üldvöönd on programmiala see osa, mis jääb eespool nimetatud vöönditest välja. Seal majandustegevusele erilisi nõudeid ei seata 9. Ökoloogiline infrastruktuur. Erinevad võrgustikud ja nende tähtsus. Rohevõrgustiku osad. Ökoloogiline infrastruktuur on teatud maa-ala ökoloogilisi parameetreid tagav maastikukomponentide ja -elementide kogum. Määrav on nende elementide kuju ja vastastikune paiknemine, samuti seal esinev kõlvikuline ja liigiline koosseis. Senises Eesti ning rahvusvahelises praktikas on ökoloogilise infrastruktuuriosadena eristatud: • ökoloogilist, • rohelist, • kompenseerivate alade võrgustikku Ökoloogiline võrgustik on osa ökoloogilisest infrastruktuurist, mis tagab ökoloogilise kommunikatsiooni (tasakaalustatud aine- ja energiaringed) erinevatel hierarhilistel tasanditel.
keskkonnakvaliteedi kohta. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Klassifikatsiooniüksuste mitmekesisuse all tuleb mõista madalamal hierarhiatasemel olevate erinevate üksuste esinemist vaadeldaval maa-alal (maastikuüksus,maakatte tüüp=. Elemendilise mitmekesisuse all tuleb defineerida kui kindla ruumilise struktuuri, erinevate elementide esinemist vaadeldaval alal (punktobjektid, joonobjektid). Komponentne mitmekesisus kujutab endast üksteist sisult ja vormilt tugevasti erinevate maastikukomponentide esinemist uuritaval alal. Morfoloogiline mitmekesisusena tuleb käsitleda maastiku mustrit moodustavate üksuste kuju erinevusi (aluseks kas maastiku või maakatte või maakasutuse või mõni muu areaalidega kaart (mullakaart jne). Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). * FRAGSTATS. Maastiku struktuuri kvantitatiivseks kirjeldamiseks on otstarbekas kasutada tarkvara paketti FRAGSTATS 2.0. (Spatial Pattern Analysis Program for Quantifying Landscape Structure)
asutused, kes digitaalseid kaarte teevad ja neid oma töös kasutavad, nimetatakse geoinfosüsteemiks. Geograafid kasutavad tihti ka kaartide sünteesimeetodit, mis põhinev erinevate kaartide võrdleval analüüsil. Sünteesi tulemusel saadakse uus kaart või kaardi kiht uute kaarti objektidena, mis kajastab erinevate objektide ja nähtuste koostoimet. Sünteeskaardiks on nt.maastikukaart, mis saadakse erinevate maastikukomponentide (pinnakate, reljeef, muldkate, taimkate jne) kaartide kokku panemisel. Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seonduv terviklik kogum. Geograafilised süst. koosnevad loodusobjektidest nagu planeedid päikesesüsteemis, maakera looduse osised(õhk, vesi,muld, elustik), mida nim. süsteemielementideks ja mis on omavahel seotud. Igal süsteemil on oma ehitus, mistõttu süst. osasid ei ole võimalik ümber paigutada. Ka Maa on vaadeldav süsteemina mis on ise suurema süsteemi element
sobimatu Maastiku hindamisel on võimalikud kolm üldist lähenemisviisi. Esiteks mitteformaalne protsess, mille käigus eksperdid üritavad jõuda ühisele seisukohale mingi ala maastiku atribuutide, OMADUSTE suhtes. Teiseks, katse kirjeldada maastikku läbi tema komponentide või läbi terviku. Seejuures pööratakse rohkem tähelepanu kriitiliste (muutusele tundlikele) maastikukomponentide määratlemisele ja mõõtmisele, nendevaheliste seoste kindlakstegemisele ja nende suhtelise tähtsuse hindamisele. Kolmandal juhul, mida nimetatakse maastiku eelistuste uurimiseks, üritatakse leida, millised jooned maastikus loetakse atraktiivseks või mitteatraktiivseks. Ressursi haldajate seisukohast aitab maastike väärtuste hindamine selgitada, kas, mida ja miks peaks kaitsma ja kuidas kaitstavaid alasid või maastiku tervikuna kasutada.
annaabi.ee 
