KAKERDAJA RABA Koostasid: Jana Raudsepp Keidi Kolts Helen Meier Birgit Vana Nimi Pärit haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne
Rabivere Soo Rabivere soo ehk Hagudi soo ehk Rabivere raba on raba Raplamaal Kohila vallas ja alevis. Soo jääb Rabivere maastikukaitseala piiresse. Soo jääb alevist lääne poole. Raba on osa Rabivere maastikukaitsealast, välja arvatud loode- ja läänepoolne osa, kus toimub freesturba tootmine. Rabast kagu poole jääb Kõnnu raba (Kõnnu järv), lääne poole jääb Pihali soo. Mõlemad kuuluvad Rabivere maastikukaitsealale ja kõik koos moodustavad peaaegu katkematu rabamassiivi. Rabas on hulgaliselt laukaid (Pikklaug, Kaselaug). Kuna piirkonnas on palju karsti, siis kaovad rabast väljuvad veed peagi maa alla (Urge kurisu). Raba servades ja laugaste ümbruses kasvab laiguti jõhvikaid. Raba sügavuseks hinnatakse kuni 6 m, suhteliseks kõrguseks kuni 3 m, seega on turbalasundi paksus kohati üle 8 m. Raba on vähe uuritud. Kaitse alla võeti aastal 1981. Ei ole lubatud vee reguleerimist ja turba tootmist.
Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee. Kiigumõisa Kilingi maastik Ala hõlmab Roosna-Alliku valla Oeti ja Kihme küla lääneosa ning Albu valla Kaalepi küla lõuna- ja kaguosa. Ala läbib Jägala jõgi, mida väärtustavad mitmed allikad. Kõige põhjapoolsemateks allikateks on Kihme ehk Sadama allikad, mis asuvad Kaalepi küla kaguosas Allikmäe talu maadel. Suure osa maastiku lääneosast võtab enda alla Kõrvemaa maastikukaitsealale jääv Kilingi raba, mida ilmestavad tuhanded laukad, raba keskosas asuv Tõugujärv ning salumetsailmeline Tõugussaar, kus kasvab Järvamaal haruldane laialehine kareputk ja leidub ohtralt kaunist kuldkinga. Rabaala on pesitsuspaigaks tuhandetele veelindudele. Prandi allikate ala Ala asub Koigi valla Prandi küla põhjaosas, kus Pandivere Veekaitseala sihtkaitse vööndisse jäävad Prandi allikajärv ja Prandi suurallikas ning Prandi allikajärvest alguse saav Pärnu jõe
kasutuses. Rattaga on lubatud sõita ainult osast rajal. Rajale pääseb mugavalt kahest eri suunast. Tartu maantee äärest, kus on avar parkla. Teine mugav rajale pääsu võimalus on Peedu külje alt, kus on metsa all pinnaskattega parkla. Raja pikkus ja kuju, vaatluspunktide arv. 2 Rada on ovaalja kujuga. Looduse-õpperaja täispikkus on 10 km, lasterada on pikkusega 1,6 km, maastikukaitsealale jääv õpperada 3,5 km ning rattarada 6,5 km. Läbitud sai maastikukaitsealale jääv 3,5km pikkune rada. Vaatluspunkte oli kokku 16. Raja laius, rajakate, liikumise ja vaadete mugavus. Raja laius on suuresti varjeeruv. Põhiosa rajast oleks läbitav ka näiteks autoga (parklates on siiski tõkked, ees selle takistamiseks), kitsamates kohtades ja haruteedel tuleb inimestel kõndides võtta end ühte ritta. Rajale pole lisakatteks midagi juurde toodud,
maastikukaitsealasid. Vooremaa maastikukaitseala moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. aastal. Kaitse alla võtmise põhjus oli see, et Vooremaa on eriline oma voorestiku ja järverohkuse poolest. Maastikuala hõlmab tüüpilisema osa Vooremaast. 9882-hektarise pindalaga maastikukaitseala moodustab 9,6% Vooremaa pindalast ja selle ulatus loodest kagusse on 16 km, kirdest edelasse 4–8 km (RLKK). 6.1 Kaitstavad loodusväärtused Lisaks maastikukaitsealale on siin hulk kaitsealuseid parke, sealhulgas Luua park, tammealleed ja ebatsuugapuistu. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad, mille alla kuulub ka Elistvere loomapark. Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad, mille alla kuulub ka Elistvere loomapark.
Samuti võib liivakivipaljandi kraapimise vastu aidata mõne alternatiivi pakkumine, nagu näiteks tehislik sein või puupalk, kuhu saab kirjutada või lõigata. Taevaskoja eeskujul võib katta paljandi võrguga, tingimusel, et see ei kahjusta paljandil kasvavaid samblaid ja samblikke. Oluline on ehitus- ja istutustegevuse keeld, kui see pole vajalik paljandi olukorra taastamiseks või parandamsieks. Eeltoodud põhjustel võiks Tori põrgu maastikukaitsealale koostada eraldi kaitsekorralduskava, et tagada suurem tähelepanu teise ja kolmanda kategooria liikide elu- ja kasvukohtadele ning liivakivipaljandi ja koobaste säilumine. Kava annaks selgemad juhtnöörid ka omavalitsusele. Näiteks võiks kaaluda Tori põrgu viida eemaldamist maanteelt nähtava koha pealt, et vältida ebateadlikke külastajaid. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Tartu: TÜ Kirjastus. 2
osa, välja arvatud Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndisse kuuluv osa ning seitse sihtkaitsevööndit. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Ei ole matkaradasid. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Hiiumaa laidude maastikukaitseala koos Käina lahega kuulub Ramsari alade hulka. Kuulub Natura 2000 loodushoiualade hulka ja on Corine biotoobi ala. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Valmimas on kaitsekorralduskava Hiiumaa laidude maastikukaitsealale. Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab
Kuigi nimekirja lisamine ebaõnnestus, on loodud mitmeid kaitsealasid, mille eesmärk on seda looduspärandi osa kaitsta ja säilitada (Kink 2006). Näiteks Jõelähtme vallas asuvale Ülgase looduskaitsealale jääb Ülgase pank, mille kõrgem osa - Hõbemägi - on iidne ohverdamispaik ja mille alumises osas võib leida Eesti esimese fosforiidikaevanduse säilinud käigud. Käikude suudmeid katab pankmets ning käikudes on nahkhiirte talvituspaik. Ida-Virumaal asuvale Ontika maastikukaitsealale jääb Põhja-Eesti pikim ja kõrgeim pank (Saka-Ontika-Toila), millele on samuti iseloomulik panga jalamil kasvav liigirikas pankmets. Ontikast ida poole Valastele jääb Eesti kõrgeim juga (30 12 m). (Kink 2006) Seal laskub Kaasikvälja paekraavi vesi 54 m kõrguse Ontika panga servast alla. Joa kõrgust on aja jooksul korduvalt mõõdetud ning see on varieerunud 26-32 meetrini.