Viimne reliikvia Sisukokkuvõte 16. sajandi lõpupoolel, mil Maarjamaad valitseb Liivi rüütliordu koos katoliku kirikuga ja ühiskonda on vallanud reformatsiooni mässumeeleolud, suundub Hans von Risbieter oma kihluspeole kauni aadlipreili Agnesega. Risbieter on saanud päranduseks Püha Brigitta säilmetega reliikvialaeka, mida aga ihaldab enda valdusse klooster eesotsas abtissi ja jesuiidist vend Johannesega. Rüütel nõustub kalli reliikvia kloostrile üle andma kuid alles pärast laulatust Agnesega. Teel
Inimesed ei osanudki soovida ja tahta midagi uut ja huvitavat, kui neil puudus arusaam mujal toimuvast. Inimesed rügasid töökohtadel õhtust õhtusse, ja oma aja lõbustamiseks jäi aega aind kodus kas lapsega mängides või lugedes ajalehte. Olukord riigis paranes Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Piirid vabanesid, tekkis vabadus- langes raudne eesriie. Eestlased said minna laia maailma avastama ning tutvuda uute tavade ja kommetega. Inimesed said reisida ja vaadata ilma ka väljaspool maarjamaad. Tekkisid uued töökohad ja asutused. Hakkati rohkem pakkuma teenuseid, kus inimesed said niisama puhata ja lõõgastuda. Ehitati uusi Spa-sid ja alustati laevakruiisidega nii Soome kui ka Rootsi vahelt.Tänava pilti tulid reisibüroosildikesed ning pakuti uutes restoranides teiste riikide toite ja hõrgutisi . Inimestel oli võimalik pühendada oma aega ka nüüd iseendale mis kahtlemata teeb enestunde paremaks ja meeleolu heaks.
aga panevad südame tugevamalt tuksuma ning täidavad rinna sooja tundega. Meeliülendavat sõnadesoojust võib kogeda ka iga nelja aasta tagant meie laulupeol. Laulda oma emakeeles, enesele selgeid ning arusaadavaid sõnu selles suures rahvamassis justkui üks suu. Seal ei ühine pelgalt viisistatud sõnad vaid ka kõlatud mõtted, mis kinnistavad armastust kodumaa vastu. Tõnis Mägi ,,Palve" on üks neist lauludest, mis heliseb sõnadega looja hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead, naelutades samal ajal inimesi igal tasandil Virumaa pinna külge aina tugevamalt kinni. Lugude müstika peitubki ehk selles, et need on loodud südamega. Need pole pelgalt juhuslikud sõnad vaid meie kõigi mõtted. Kui igal hommikul tõusta ning endale öelda, et ma olen terve ning mul läheb kõik hästi, pidi see tõsimeeli toimima. Pidevalt murede üle kurtes ning korrutades, kui halb see elu ikka on,
tegutseda. Tuleb vaid oma suhtumist muuta ja aru saada, et meie hääl ka loeb! Üheks suureks plussiks, mis meid seob on omavaheline kokkuhoid, ning kui üksmeelsed me suudame olla. Seda näitas ka 2009.aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud suur Öölaulupidu. Me suudame olla sõbralikult koos, nautida üksteise seltsi, aidata rasketel hetkedel. See on kõik, mida vajab üks jätkusuutlik riik. Peale nende valdkondade on veel palju teisi harusid, kus saaks säästa meie väikest ja armsat Maarjamaad. Peaksime hea seisma selle eest, et ei müüdaks meie ettevõtteid välismaalastele. Asutusi ja ettevõtteid ei tohiks sulgeda, sellega kaotavad paljud töökohad ning vajalik tööjõud võib hakata Eestist lahkuma. Hetke peamureks ongi see, et kõrgharidusega noortel pole kusagil enda teadmisi kasutada. Kui looksime piisavalt töökohti, suudaks ka meie majanduskriisi olev Eesti tõusta. Pole tööd, pole ka noori, kes riigi eest väljas seisaks. Nii võib arutelu jätkata
Teatavasti on meie Maarjamaad nimetatud üheks puhtamaks, armsamaks ja ilusamaks maaks- tõsi, siin on kaunis loodus, ilusad ja armsad inimesed, kiiduväärt haridus, neli vahelduvat aastaaega, meie keel on valitud rahvusvaheliselt ilusamate keelte hulka, võim on meil Presidendil ja valitseb demokraatia. Eestis on 15 maakonda- kõik on käe ja jala kaugusel, kaubad on meil kättesaadavad, import- eksport toimib. Mis viga elada Eestimaal, kus kõik on nii positiivne? Puhtus- see tähendab, et inimesed hoolitsevad enda eest, oma kodu eest, aia eest ja oma maa eest. Kas viimane on see, millele riigikodanik tähelepanu pöörab? Sõites mööda teed, pole kohta, kus poleks midagi ilusate roheliste puude alla visatud- ehtne näide Statoili kohvitopsidest, kilekottidest, mis autoklaasi lendavad ja nägemist takistavad ja see meeletu sodi, mis autodest ja kodust välja tuuakse ja metsaalla visatakse. ,,Küll see ära koristatakse" mõtleb tavaline ...
Tulevikuvaated taas helgemaks muutes laheneb ka riigist väljarändamise probleem. Ükskõik kui palju meile mujal ei meeldiks, kodumaa-armastus on meisse sisse kodeeritud. Mis saaks meeldivam olla, kui näha, et kõik need tuhanded väljarännanud taasavastavad enda kodukoha? Kui rääkida Eesti tulevikust, ei saa me mööda vaadata välispoliitikaga seotud küsimustest. Ei saa salata, et asume geograafiliselt üsnagi ihaldusväärsel maalapil. Maarjamaad on kimbutatud nii idast kui läänest ning paljude lahkhelide põhjus oli just siinsete alade valitsemisõiguse saamine. Investeerimine riigikaitsesse on vajalik, kuna meie selja taga seisvad NATO ja Euroopa Liit ei pruugi välisohu tekkimisel abi osutada võimalikult kiiresti. Välispoliitikas peame praegu tähelepanu pöörama ka territoriaalküsimustele. Viimase kahe aastakümne jooksul ei ole Eesti ja Venemaa siiani suutnud piirilepet sõlmida
üle järele mõtlema." ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Oma enda elu eest. Me ei usu enam elusse, me usume sõjasse." ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit (jaanuar 1891 Eesti-november 1960) Teos kirjeldab rändkirjaniku Toomas Nipernaadi elu, kes suvel rändab mööda Maarjamaad, kuid koju tagasi jõudes ootab teda alati ustav naine. Ta annab külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Oma rännakutel kohtab ta väga palju inimesi ning suudab enamus naistest endasse armuma panna. Nipernaadi sobib kõikjale vaid lühikeseks ajaks, et siis jälle teele asuda. Aga need hetked, mille ta naistele kingib, on ehk ilusaimad nende elus. Nipernaadi ise aga jääb ikkagi alatiseks oma õiget kohta otsima. Peategelased:
kiirusega muutuv, on igas neist lugudes oma ajas jääv väärtus, olgu see väga isiklik mälestus, filosoofiline seos teadmuste, tundmuse, aja, koha ja ruumiga, midagi määratlematumat või konkreetselt eluolustikust tingitut. Kurblikku, lõbusat või õpetlikku, midagi erilist, ainulaadset ja kordumatut. Põnev galerii, inimesi, huvitavad mõtted, mis haakuvad kultuuri ja Tallinnaga. 1. Tõnis Mägi Linnahallis. Déjà vu tunne laulu ’’Looja, hoia Maarjamaad’’ esmaettekandel. 2. Mari Kalkun Koduköögis. Meenutus oma osalemisest elu esimesel lauluvõistlusel, kus laul jäi laulmata. 3. Fred Jüssi Kadrioru pargis. Eesti erilisus lehesaju ajal. Varasest lapsepõlvest pärit mälestus oma väikeste jalgade astumisest kirjudes lehtedes. 4. Reet Aus Tallinna vanalinnas. Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal. 5. Taavi Eelmaa Vanalinn Pühavaimu kiriku vastas oleva hoone aknal
mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega. Tähtis osa Lääne Euroopa kunstimaitse levitamisel võis olla ka Maarjamaad külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed 5 ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk
tekkimisalalt mõnikord üpris kiiresti ja kaugele. Ka keskajal taheti moes olla. Nõnda arenes Eesti keskaegne kunst tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga. Loomulikult oli, et 13.saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega. Tähtis osa Lääne Euroopa kunstimaitse levitamisel võis olla ka Maarjamaad külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid
annaabi.ee 
