PEREKOND: sõstar (Ribes) mage sõstar (Ribes alpinum) SUGUKOND: roosõielised (Rosaceae) PEREKOND:angervaks (Filipendula) angerpist (Filipendula vulgaris) PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris) PEREKOKOND: murakas (Rubus) rabamurakas (Rubus chamaemorus) PEREKOND: maarjalepp (Agrimonia) harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) PEREKOND: pihlakas (Sorbus) harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) PEREKOND:lutsern (Medicago) sirplutsern (Medicago falcata) harilik lutsern (Medicago sativa) PEREKOND: mesikas (Melilotus) valge mesikas (Melilotus albus) PEREKOND: koldrohi (Anthyllis) harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) PEREKOND:nõiahammas (Lotus)
takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised Idanemisvõime lootos, eostaimed sajandeid kultuurtaimed 4 - 5 aastat Seemnepank põlluteraviljad 7 - 12 aastat umbrohud aastakümneid Vivipaaria -- seeme idaneb elava taime küljes Idujuur hüpokotüül idulehed esilehed http://morfoloogia
selga saab surisärgi manala õues, kuulete kisendust kõues, kanarbikus ja soos, sügissajus ja rajuhoos õiguse järele. 6 2 Sinu käed nad aheldanud, kodumaa, peksnud narmaiks su piha. Aga su vabadusiha murda ei saa võõra piits ega kepp. Vaevakask ja maarjalepp nurmedel mullani maas. Aga nad ei sure, vaid tõusevad taas, siis kui sureb meie mure. 3 Pilved pahempidi karjun, killu kisendan kuust. Mu kisendus lõigaku läbi teie lihast ja luust! Tükkideks kisendan taeva, kisendan mustaks päikese! Kisendan, kuni teil väikese ja vahva maa ning rahva kannatuse ja vaeva pärast on häbi! 7 Kõikide päevade valu,
16. Kaitsealused taimeliigid ja nende kategooriad 2004. Aastast Looduskaitseseadus 2004 3 kategooriat kaitstavaid liike I kõik leiukohad kaitse alla II 50% leiukohtadest kaitse all III 10% leiukohtadest kaitse all Üle-Euroopalise tähtsusega liigid direktiiviliigid e. Natura 2000 liigid · Kollane kivirik · Kaunis kuldking · Soohiilakas · Emaputk · Püst-linalehik · Madal unilook · Nõtke näkirohi · Kobarpea · Karvane maarjalepp · Saaremaa robirohi · Laialehine nestik · Palu-karukell I kategooria, kõige rangem, 31 soontaimeliiki ja 4 samblaliiki Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii ), (sõnajalalised) LK1 odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis), (sõnajalalised) LK1 ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum ), LK1 (üks leiukoht Raplamaal) põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), (raunjalalised) LK1, (ainult Prangli s.) rohe-raunjalg (Asplenium viride), (raunjalalised) LK 1
Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41. Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil. Linnud
Teris: Vilja- ja seemnekest on seemnega kokku kasvanud (tatar) Laguviljad: Jaguvili: Jagunevad.(vaher, põldrõigas) Lülivili: 41.Viljade ja seemnete levi. *Iselevi: Paiskviljad (enamus liblikõielisi kaun, kurereha, lemmmalts) *Tuullevi: Lendkarvad (võilill, ohakas, pappel, pajulill), lennutiivad (vaher, saar, jalakas, kask, mänd), väikesed seemned (käpalised, uibulehed, moon). *Loomlevi: Loomade küljes (väljaspool). Haakuvad (takjas, ruse, maarjalepp, põldmadar), kleepuvad (teeleht) Loomade sees tahtmatult heinaseemneid söövad rohusööjad koos rohuga, need ei seedu, vaid idanevad sõnnikuhunnikul (enamus kõrrelisi, maltsad) (väikesed seemnised, terised) Loomade sees meelitatult. Lindlevi. Linnud söövad marju, koos marjadega neelavad ka seemned, mis ei seedu. Et seedumist paremini vältida, on enamus marju tugeva (s.t. mürgise) või nõrga lahtistava toimega. "Tahtlikult" loomade abil
Talle meeldib tihti kasvada metsas mahalangenud puude läheduses. – laialehine nastik 9.Kasvab Kesk- ja Lääne- Eesti madalsoodes kaltsiumirikkal mullal. Leidub ainult Eestis. – Eesti soojumikas 10.Elab veekogu põhjas poolenisti pinnasesse kaevunult. Suudab oma värvust muuta vastavalt keskkonnale. Silmanägemine on vilets. Toitub vett filtreerides. – hink 11.Kasvab sageli kohtades, kus inimene on algset taimestikku mõjutanud, nt põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav TOIDUVÕRGUSTIK Jõgi: fütoplankton- loomplankton- särg- haug Järv: taimplankton- loomplankton- särg- haug- saarmas Läänemeri: detriit- taimplankton- vesiking- särg- haug- hallhüljes Niit: kerahein- rohutirts- rukkirääk- valge toonekurg Mets: harilik pohl- harilik leethiir- hiireviu- punarebane Aed: võilill- toakärbes- linavästrik- kodukass XI. PILDID 1
10% leiukohtadest peab olema kaitsealadel. N: sügislill, aasnelk, kuninga-kuuskjalg, siberi võhumõõk, väike vesikupp, valge vesiroos, väike vesiroos, mets-vareskold, nõmm-vareskold, harilik ungrukold, karukold, paas-kolmissõnajalg, eesti soojumikas, põdrajuure-soomukas, ohakasoomukas, suur soomukas, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, hall käpp, roosa merikann, aas-karukell, karvane maarjalepp, madal unilook, nõmmnelk, emaputk. Punane raamat - 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimestiku. 1966 Ilmusid esimesed rahvusvahelised punased raamatud (Red Data Book). 1979 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon koostas esimese Eesti punase raamatu. 1982 Ilmus esimese Eesti punase raamatu rahvaväljaanne
Milliseid haruldasi taime-ja loomaliike seal elab? 28 Loodusparki jääb ainuke Brauni astelsõnajala (Polystichum braunii) leiukoht. See liik on Eestis põhiareaalist kaugel kasvav I kategooria kaitsealune liik ning kuulub Eesti punase raamatu haruldaste liikide kategooriasse. Euroopa Liidu loodusdirektiivi II lisa liikidest esineb Haanja looduspargis kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa). Paiguti kasvab haruldast vahelduvaõiest vesikuuske. Veekogudel on kopraid, kallastel leidub ka minki ja saarmast. Haanja madalsoometsadest on paaril korral püütud väga haruldast laane-karihiirt. Samuti leidub siin karu (Ursus arctos), kivinugist (Martes foina), punahirve (Cervus elaplus), kasetriibikut (Sicista betulina), rändrotti (Rattus norvegicus) jt. Haanja looduspargis on leitud harivesilikku (Triturus cristatus)
Talle meeldib tihti kasvada metsas mahalangenud puude läheduses. – laialehine nastik 9.Kasvab Kesk- ja Lääne- Eesti madalsoodes kaltsiumirikkal mullal. Leidub ainult Eestis. – Eesti soojumikas 10.Elab veekogu põhjas poolenisti pinnasesse kaevunult. Suudab oma värvust muuta vastavalt keskkonnale. Silmanägemine on vilets. Toitub vett filtreerides. – hink 11.Kasvab sageli kohtades, kus inimene on algset taimestikku mõjutanud, nt põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav Toiduvõrgustikud: Niit: hall käpp – uruhiir – rebane/hiireviu aasristik – sirelane – tondihobu – toonekurg Eesti rannik: taimemahl – must sipelgas – harilik kärnkonn nõges – koerliblika röövik – kõrkja-roolind Jõgi: jõgi-kõõlusleht – ühepäeviku vastne – särg/jõeforell – saarmas Järv: vesikirp – ahven – haug – saarmas
laiali veel kamardumata mutimullahunnikud ja tasandab mõned talve jooksul külmumise ja sulamise tagajärjel tekkinud mikrolohud. Kui mutimullahunnikud on kamardunud (aasnurmikas, orashein), siis on neid väga raske laiali ajada. Samas aga raskendavad nad edaspidi karjamaa hooldamist ja lõhuvad hooldustehnikat. Järgmiseks kasutusaasta põhiliseks hooldusvõtteks on loomade poolt söömata jäänud rohu niitmine. Paljud umbrohud rikuvad lamba villa (takjad, ohakad, maarjalepp). Seega lisaks sellele, et umbrohud vähendavad söödavat rohu kogust karjamaal, rikuvad nad ka loomakasvatuslikku toodangut (vill). Külviaastal ja esimestel kasutusaastatel on sama ohtlikud ka lühiajalised põlluumbrohud, mis levivad seemnetega haakudes lambavilla külge 41 (kõrvikud, roomav madar). Järelniitmisega kärbitakse ka neid liike, mis esmalt ei ole
annaabi.ee 
