5.1 Eesti pärast põhjasõda Sõja jäljed Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv langenud u. 150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade
Rootsi võim muutis Eesti kultuuriliselt osaks PõhjaEuroopast, pani aluse luteriusule, rahva haridusele ja kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. Politsei korralduse kinnitamisega vormistati 1671. a. juriidiliselt pärisorjus. Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Ametisse
· 1704 Tartu lahing · 1708 Tartu õhku laskmine ja küüditamine ning ka Vinnilahing · 1708 Lesnaja lahing · 1709 Poltaava lahing · 1721 Uusikaupunki rahuleping, millega Venemaa sai Eesti endale 1710 sõlmiti Harku mõisas alistumisleping, millega oli Põhjasõda eesti aladel lõppenud SÕJA TULEMUSED: · Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad kapituleerisid · Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest · Rüütelkond säilitas omavalitsuse maariigi · Venemaa sai ,,Akna Euroopasse" · Säilitati luteri usk, koos sellega ka haridustraditsioonid · 1708-1711 laastas katk ja nälg Eesti alasid · Eestlaste rahvaarv langes tasemele 15000-17000 hinge 2. Linnuste tüübid muinaseestlastel Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Linnuse tüübid: · mägilinnused · neemiklinnused · Kalevipoja säng · ringvall-linnus · linnus-asula Pilet nr.11 1
paleuseks Prantsusmaa, jäid kultuurisidemed Saksamaaga tegelikult vähemalt sama tugevaks ja näiteks Romanovite dünastilistes sidemetes domineeris Saksamaa täielikult. Venemaa oli saanud endale mitu suhteliselt heal järjel provintsi koos hinnaliste sadamatega ning balti aadlikena hulga lojaalseid ja harituid alamaid. Viimased taastasid oma võimu talupoegade üle ja said tagasi kuninganna Kristiina aegse autonoomia, s.t landesstaati ehk maariigi, mille Rootsi keskvõim oli 17. sajandi lõpuks lühikeseks ajaks likvideerinud (Vahtre, 2000). Landesstaat tugines balti erikorral, mille elluviijaiks ja toeks olid tol ajal kolm (Eesti-, Liivi ja Saaremaa) rüütelkonda, mis 18. sajandil muutusid lõplikult suletud korporatsioonideks. Rüütelkondade kõrgeim võimuorgan oli maapäev, mis valis rüütelkonna peamehe ja teised ametimehed. Neid ametikohti täitsid sageli balti aadlikud
III Usuelus sai võidule Luterlus IV Eesti kultuur sai osaks Põhja euroopas *Sõdade tagajärjel oli: I Rahvaarv vähenenud II Suured inimtühjad piirkonnad III Linnad hävinenud *Eesti aladele hakkas tulema rahvast naaber maadest.(Venemaa, Soome, Läti) Tekkis migratsioon *17 sajandi teises pooles oli maarahva palju migrante. *Migrandid segunesid ajapikku kohalikega ja eestistusid *Linnas rahvas saksastus *17 Sajandi lõpuks elas eestis umber 400 000 inimest. *Balti maariigi tekkimine *Rootsi kuningas Gustav Adolf II ei tunnustanud liivimaal kehtivaid seadusi. *1634 tunnustati liivimaa rüütelkonda *1643 sai liivimaa rüütelkond valida maanõunike kolleegiumi *oli kõrgeim võimuasutus *Kõigis riigivõimu poolt tehtavates otsustes pidi olema kohalike aadlike nõusolek *Eestil oli tähtis osa euroopas vilja müük *Suurenesid mõisa põllud ja talupoegade koormused *Kõikides mõisa territooriumile elama asunud inimesed sai pärisorjad.
tähelepanu, et Riiga kokku kogunenud Liivimaa maakogu ei saa otsustada Eestimaa tuleviku üle. Mingit reaalset tulemuse sellel protestikirjal ei olnud, sest vallaametnikud pidid siiski jääma kohale ja kirjutama alla palvekirjale Saksa keisrile. Balti maanõukogu, kus oli lisaks Eesti- ja Liivimaale esindatud ka Riia linn ja Lääne-Eesti saared. See maanõukogu võttis vastu veelgi kaugemale ulatuva vastu - paluti, et saksa keiser osutaks abi Balti maariigi loomisel. Balti maariik pidi hakkama koosnema Eestimaast, Liivimaast, Kuramaast. Nähti ette, et Balti maariik saab olema konstitutsiooniline monrhia. Kõik need dokumendid edastati Berliini Saksamaa valitsusele ja jäädi ootama positiivset vastust. Baltisakslaste õnnetuseks said teada, et see pole sugugi lihtne - Saksa välisministeerium kartis tõsiseid komplikatsioone, mis võiks tekkida seoses sõlmitud Bresti rahulepingu tingimustega
Rahvuskogu viis oma töö lõpule võttes vastu pöördumise Saksa keisri poole, keda tänati Eestimaa vabastamise eest ning paluti jätkata Eestimaa okupatsiooni. Paluti osutada kaasabi Eestimaa kubermangu jaotamiseks. Liivimaakohuses oli absoluutne enamus, vastu võeti samad otsused ehk paluti okupatsiooni jätkamiseks ja liivimaakubermangu jaotamisest. Otsused langetati suures üksmeeles. Eestimaa ja liivimaakubermangust taheti luua Balti riigid ehk siis Maariigi. Oodati Berliini ametliku reaktsiooni oma heakskiidu soovile, kuid see hakkas venima. Leiti, et rüütelkonnad on nii ajast maha jäänud, et neil pole õigust võtta vastu selliseid otsuseid põlisrahva suhtes. Loobuti maariigi loomisest, otsustusvõime läks Saksamaale. Baltisakslane pole huvitatud Preisimaa uniooni loomisest. 20. septembril 1918, kirjutas keiser Wilhelm alla dokumendile, millest lubati luua Balti maariiki, kuid keiserlik dokument saabus kuu aega hiljem Riigas
kuulutasid, et nemad sellest valitsemisest osa ei võta. Asepeaminister Vilms allkirjastas Ajutise Valitsuse ringkirja 6. märtsil. Pandi südamele, et neid ei lastaks vägivaldselt laiali ajada ja määrata neile kohtadele, mis peaksid olema valitavad. Samuti soovitati tunnistada võimuna Eesti Maanõukogu, levitada iseseisvusideid. Suuri tagajärgi sellel ei olnud, vastu keegi ei saanud hakata. Midagi ikka oli- nt Eesti vallalavanemate vastuseis ja üleüldine vastuseis Balti Maariigi loomisele. S Eesti Kaitse Liit, Rahvuslaste suurim saavutus oli relvastatud struktuuri loomine. Tallinnas kutsuti ellu abipolitseina Bürgerwehr-Omakaitse. Eelkõige olid seal baltisakslased, aga ka eestlasi. Eesotsas Wilde ja Pitka. Jäme ots oli eestlase käes. Salaja hakati looma eesti rahvuslikku relvaorganistatiooni, hiljem Kaitseliit. Esialgu loodi need kaitseliidu salagrupid salaja Tallinnas, hiljem laienesid. välisdelegatsioon.
annaabi.ee 
