vähelagunenud turvas (15%) ning alumises kihis olev hästilagunenud turvas (85% + kasutatakse kütteks). Mõlema kaevandamine jaotub ligikaudu pooleks. Eesti suurimad turbavarud asuvad Pärnumaal (kaevandatakse kõige rohkem), Harjumaal, Järvamaal, Ida-Virumaal ning Jõgevamaal. KAEVANDAMISE TASU Ei maksta üksnes kaevandamise, vaid ka kasutamise ning kasutuskõlbmatuks muutmise eest. Hinna määrab VV. Tulu läheb 100% KOV tulubaasi, kui kaevandatakse kohaliku tähtsusega maardlates, kuid, kui kaevandatakse riikliku tähtsusega maardlates, saab riik endale 50% tulust. Maavarade kasutamise/kaevandamise tulumäärad on kerkinud nii kõrgele, et neid peetakse osaliselt juba keskkonnakaitset ergutavateks. VESI Veevõtt ja -kasutus on aastatega langenud (alates 1990. aastast). Kasutatakse aina rohkem pinnavett. Veekasutuse säästlikkus on tingitud peamiselt vee hinnatõusust.
Must metallurgia sai alguse Euroopast XV (15) saj , mil hakati sulatama töönduslikult rauda ja malmi Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40-55%) ja vaeseks ( 20-40 %) Must metallurgia Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) Varud maailmas Metallurgia keskkonnaprobleemid
osatähtsus on suurenenud. Kunstmaterjali, uute metallide kasutuselevõtt. Suured söekaevandused suletakse, hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega. Jaapani autode kere on õhuke ja roostetab ruttu. Metallurgia mõju keskkonnale metallimaagi sulatamisel paiskub atmosfääri gaase, mis koos veega põhjustavad happesademeid. Saastamisraadius on kuni 500km. Must metallurgia Tooraineks on rauamaak. Sai alguse 15. Sajand Euroopast. Maagi rikastamine/töötlemine toimub maardlates. Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias, LAV, Venemaal. Enamik toodangust eksporditakse. Terase tooraine on rauamaak, korrosiooni kindluse tugevuse saamiseks lisatakse mangaani ja niklit. Suurimad tootjad on Hiina, Jaapan ja USA Värviline metallurgia Tootmise maht on väiksem, töödeldakse üle 70 metalli: vask, plii, tsink, tina. Alumiiniumitootmiskohad paiknevad energiarikastes piirkondades, sadamate läheduses. Sadamad tagavad kauba laialiveo. Vajab vett.
Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid Saastamisraadius kuni 500km Happevihmast kahjustunud mets Tsehhis Must metallurgia Tooraineks on rauamaak ja legeerivad metallid (nt. kroom, nikkel, mangaan) Alguses sai 15 saj. Euroopast I-sed kõrgahjud XIX saj.II pool Rauamaak (Fe maakoores 6%) Maagi rikastamine / esmane töötlemine toimub maardlates Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias LAV-is, Venemaal Enamik toodangust eksporditakse Terase tootmine Terase tooraine on rauamaak Korrosiooni kindluse ja tugevuse saamiseks lisatakse mangaani, niklit jt metalle Suurimad tootjad on Hiina , Jaapan, USA Mangaani, kroomi ja nikli tootmine Mn 90% toodangust annab 7 riiki (Hiina LAV , Gabon) Ni toodetakse Põhja riikides Cr ¾ toodangust annavad LAV, Kasashtan, India Värviline metallurgia vask
Terasesulatus on järjest rohkem hakanud ümber paiknema odava elektrienergia tootmispiirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu tuuakse toormetall selle leiukohtadest ja lisaks vanametall (ehk terast ei toodeta rauamaagi leiukohas, vaid pigem tarbija lähedal). Terasesulatamistehased üritatakse tuua tarbijale võimalikult lähedale (Austraalia jääb peamistest tarbijatst üsna kaugele) (Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse.) 6. Miks on Suure Järvistu ümber kujunenud USA ja maailma üks suuremaid metallurgiapiirkondi? Selle ümbruses on palju rauamaagi leiukohti ning samuti kivisöe leiukohti, mis võimaldab rauamaagi töötlemist kõrgel temperatuuril maagist tooraine tootmine (aheraine eraldamine) on üsna lihtne ja odav 7. Kuidas on aegade jooksul muutunud alumiiniumisulatusettevõtete paiknemine? Mis on seda põhjustanud?
Metallurgia harud Must metallurgia · Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid · Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindluse tõstmiseks · Sai alguse Euroopast , XV saj sulatati töönduslikult rauda ja malmi · Esimesed metallsulatusahjud rajati metsarikastesse kohtadesse (metsa hävimine) · Maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse · Rauamaaki jagatakse rikkaks, kus raua sisaldus üle 55%, keskmiseks ( 40- 55%) ja vaeseks ( 20-40 %) · Kiiresti kasvab sekundaarse tooraine ( vanametalli) kasutamine Must metallurgia · Peamised rauamaagi tootjad ja ekspordijad on Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, Lõuna- Aafrika Vabariik ja Venemaa · Peamised terasetootjad on Põhja riigid( 60%) · Musta metallurgia tooraine varud maailmas TERASESULATUS
Ilmandu kalda kohal on maastikuliselt huvitav 10-15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest koosnev kivikangur. Madala veetaseme ajal võib kambriumi liivakividest koosneval murrutuslaval jälgida mitmesuguseid mere tegevuse mikrovorme ja kivimeid läbivaid tektoonilisi lõhesid. Olulisemad maavarad on lubjakivi (Harku ja Sõrve maardlad) ning turvas (Vääna, Tõlinõmme, Tabasalu, Harku, Karjaküla, Muraste, Ilmandu). Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Metsad hõlmavad valla pindalast üle kolmandiku (Harjumaal 53% ja kogu Eestis tervikuna 49%). Valla maad on üldiselt väheviljakad, seetõttu on põllumajanduslike maade osatähtsus maakasutuses vähetähtis. Lavamaa klindilähedastel aladel on valdavalt õhukesed paepealsed mullad, kõrgemal viljakamad rähkmullad. Harku valla põhjaveevarud on piiratud. Põhilised põhjaveeressursid on ordoviitsium-kambriumi ja kambrium- vendi veehorisondid (sügav põhjavesi)
asuv Etna tulemägi paiskab iga päev iga päev koos vulkaanigaasidega atmosfääri 2,4 g kulda ja 9 g hõbedat. Kõige kullarikkam on surnumeri; seal on kulda üle 50 mg/t. On välja arvutatud, et Surnumeres on kokku umbes 300 000 tonni kulda, seega mitu korda rohkem kui inimajaloo jooksul üldse kulda toodetud. Maakoore keskmine kullasisaldus on 4,3 mg/t. Maakoores ja vesikonnas on kokku üle 50 miljoni tonni kulda, sellest tänapäeval ekspluateeritavates maardlates vaid 50 000 t, s.t 99,9 % kullast on looduses hajutatult. Kuld kui investeering Läbi aegade on edukad inimesed hoidnud osa oma rahast füüsilises kullas ja just see on nad võitjana välja toonud erinevatest majanduskrahhidest või poliitilistest ümberjagamistest. Kuld on stabiilne ja pikaajaline investeering, mis on eelkõige mõeldud raha säilitamiseks. Kui maailmas peaks juhtuma mingi suurem katastroof, siis elektrooniline raha ja väärtpaberid on momentaalselt ohus ja
mõtekas transportida. Tooraine sulatamine Enegiaallikate läheduses, sadamalinnades, gaasijuhtmete läheduses Puhta metalli või Seal kus masinatööstus on asutusest erladatud, samas tarbijatest sulamite tootmine mitte väga kaugel. Valtsimine, stantsimine Tarbija läheduses 40. must metallurgia: Musta metallurgia geograafiat iseloomustab tänapäeval see, et maagi rikastamine ja esmane töötlemine toimub tavaliselt maardlates, enamik toodangust eksporditakse. TOORAINE: rauamaak ja legeerivad metallid (Mn,Cr,Ni) SUUREMAD RAUAMAAGI TOOTJAD: Austraalia, Brasiilia, Hiina, India, LAV, Venemaa SUUREMAD TERASE TOOTJAD: Hiina, Poola, Peruu, Austraalia, Sambia, Kanada, USA, Venemaa. Värviline metallurgia:Cu, Pb, Sn, Zn VASE TOOTMINE: sisaldab vähe metalli, mistõttu vase rikastamine ja toorvase sulatamine toimub enamasti maagi leiukoha läheduses. ALUMIINIUMI TOOTMINE: toodangu mahult metallurgias teisel kohal.
California, Alaska ja Louisiana osariikides. Seisuga jaanuar 2009 on USA naftatööstuse ühe kuu tootmisvõimsus 162.6 miljonit barrelit. USA tõestatud gaasivarude suuruseks on energeetikaministeeriumi poolt 2007. aastal avaldatud andmete põhjal umbes 9,14 triljonit m3, millest ligi 70% paikneb Texase, Utah, Wyomingi, New Mexico ja Oklahoma osariigis. Hinnanguliselt ligi 10% gaasivarudest paikneb Mehhiko lahe põhjas asuvates maardlates. USA gaasitööstuse tootmisvõimsus 2008. aastal oli umbes 1,797 triljonit m3 päevas, millega rahuldati üle 80 protsendi siseriiklikust nõudlusest. Colorado, Utah'i ja Wyoming'i osariikide territooriumil paiknevad põlevkivivarud, mis erinevate hinnangute järgi moodustavad 60-70% kogu maailma reservidest. Siiski ei kasutata põlevkivi USA-s aktiivselt, kuid arvestades kallinevat naftahinda ja ebastabiilsust naftat tootvates riikides, on mitmed naftafirmad arendamas
tagajärjel (metamorfism) magma kolletest mõne km kaugusel maakoores (graniidist gneiss, liivakivist kvartsiit, lubjakivist marmor) B. Kivimite ringe Ülesanne: tee joonis kivimite ringest. C. Maavarad: · tardkivimites leidub metallimaake vanad mäestikud, nt mineraal hematiit rauamaak, kaltsopüriit vasemaak, boksiit - alumiiniumimaak · settekivimites fossiilseid kütuseid, ehitusmaterjali lauskmaad ja madalikud D. Kaevandamine maardlates ja probleemid: · maagid on kontsentreerunud kivimikihtidesse e soontesse, mis võivad olla murenemise tagajärjel küllalt maapinna lähedal saab rakendada karjääre, mõned kuni 150 m sügavused ja paljude ruutkilomeetrite laiused · sügavalt maa seest saab maavarasid allmaakaevandusi rajades · ulatuslikus karjäärid muudavad reljeefi, kõrvaldavad käigust metsa- ja põllumaid, tekitavad järvi, kaevandused võivad sisse
Söevarud maailmas: üle 1.1 triljoni tonni (kinnitatud varud), veel resursse ca 10 triljonit tonni. · Põlevkivi - põlevkiviõliks arvutatuna maailma varud 3-7 triljonit barrelit (vrd. naftavarudega). Eesti kukersiit: kütteväärtus ca 9 MJ/kg (vrd. kivisöega!). Allesjäänud põlevkivi baasil: Eesti-sisene elektrienergia vajadus üle 100 aastaks. Tuumaenergia Uraan: graniidis 5 ppm, merevees 3 ppb. Tüüpiliselt maardlates U sisaldus maagis 0.4 - 3 %. Looduslikus uraanis 238U 99.3%, 235U 0.7%. Separeerimine: UF 6 (difusioon, laserionisatsioon). 235 U - Hiroshima pomm, reaktorites; 239Pu - Nagasaki pomm, kiiretes reaktorites; 233U - võimalik käsutada reaktorites, 238U -tuumarelvades, 252Cf - neutronite allikas. Radioaktiivsuse Sl mõõtühik: 1 Becquerel (Bq) = 1 lagunemine sekundis. Vana ühik Curie: lmCi = 37 MBq. -, -, -radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivsuse varieerumine:
valtsi eemaldumisel. Kahekordse ajami puhul on kummalgi valtsil oma mootor. Valtspurustid on head oma lihtsa ehituse ja töökindluse, energia väikse erikulu ning ülepeenestatud materjali väikese sisalduse poolest. Puudusteks on väike tootlikkus ja puudulik peenestatus, liikuvalt valtsilt kogu purustile kanduv pidevvibratsioon ning valtside väike haardevõime. 83) Liikur-purustusagregaadid Teisaldatavaid purustus-sorteermasinaid on otstarbekas kasutada väikese tagavaraga maardlates või tööde väikese, mahu korral. Need seadmed varustatakse veermikuga ning neid on kerge viia ühelt objektilt teisele. Teisaldatav seade koosneb standardsetest purustus-soreerseadmetest. Masin töötab kas ühe- või kaheastmelise purustamisega ning sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kogu seadmestik monteeritakse ühele või kahele teisaldusalusele. Purustus-sorteerseade töötab järgmiselt. Kivid laaditakse punkrisse 1, kust rennsöötur
annaabi.ee 
