Aadlike seisukohalt oli üheks suuremaks muudatuseks reduktsioon, mis tekitas meelepaha. Tekkis 2 kubermangu. Eestimaa kubermand ja Liivimaa kubermang. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti see periood oli kergem kaupmeestele ja käsitöölistele. 3) Talurahva õigusliku olukorra muutumine: 1645.a fikseeriti Oxenstierna maakorraldusega sunnismaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Clas Totti maapolitseikorraldus: kõik pärisorjade järeltulijad on pärisorjad, mujalt tulnud üksikjalad, vabadikud ja sulased muutusid pärisorjadeks esimese lapse sünniga. Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku
docstxt/.txt
· 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel
ehk teovaimud. Peamiselt tegeleti taludes teraviljakasvatusega, eeskätt oder ja rukis. Saagikus polnud väga kõrge, 3-4 seemet (1 külvad, 3-4 saad asemele). Need siiski toitsid siinsed elanikud ära ja suudeti ka välja vedada, Eesti oli Rootsi riigi viljaait, sest Rootsi alad ei suutnud oma elanikkonda ära toita teraviljaga. Talupõllud olid tavaliselt paremini väetatud, sest seal peeti loomi. 1643 EM uuendatud maakorraldus, 1668 LM Clas Totti maapolitseikorraldus, need mõlemad rõhutasid, et talupoeg on sunnismaine ja et nad on allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule. Rootsi ja Soome talupojad sunnismaised polnud, piirkonniti nende olukord erinev. EM ja LM säilitati see, kuna siinsed baltisakslased avaldasid survet, sest ei tahtnud tasuta tööjõust ilma jääda. Reduktsioon Aja jooksul oli Rootsi võim väga palju maid ära kinkinud/annetanud, eriti oli see toimunud 17.saj keskel pärast Gustav II Adolfit, kui tulid suht nõrgad valitsejad
-Rootsi põlisalad ei toitnud elanikke ära -Veeti Eestist sisse, isegi nälja ajal *Talupõllud olid paremini väetatud -Sest taludes olid loomad, Rootsi ajal mõisates loomi ei olnud -Olid vankri ette rakendamiseks hobused, aga mitte lehmi-lambaid *Eesti talupojad olid sunnismaised -Rõhutati Rootsi ajal veelgi -1645: Eestimaa kubermangu kohta käiv uuendatud maakorraldus -1668: Liivimaa kohta käik Clas Totti maapolitseikorraldus -Rõhutasid talupoja sunnismaisust, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule *Rootsi ja Soome talupojad ei olnud pärisorjad *Eestis säilitati baltisakslastest aadlike survel -Ei soovitud kaotada tasuta tööjõudu Reduktsioon *Aja jooksul kinkis või annetas Rootsi võim ära maid -Eriti 17. sajandi keskel, pärast Gustav II Adolfit, kui olid kuninganna Christina -Adolf tugev valitseja, järgnevad nõrgad *Riigikassase tuli raha vähem
kirjutistes ja mässulises tegutsemises; ta mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega; ometi õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. Jacob Johan Hastfer oli Liivimaa kindralkuberner, murdis kohaliku aadli, tal õnnestus reduktsiooni läbiviimine. Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus 1645. aastal fikseeris pärisorjuse Põhja-Eestis. Liivimaa kindralkuberneri Clas Totti maapolitseikorraldus 1668.aastal toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Vakuraamat oli raamat, mis seati sisse redutseeritud mõisates, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu; koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Kreisifoogt riigi poolt määratud ametnik, kes täitis aadlikust sillakohtuniku asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid. Rakmetegu teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks
○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus; ○ Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus. ● Umbes 1000 mõisa; rukkikasvatus, mõisamaade laiendamine; ○ rakmetegu (mõisas käidi töö hobusega), jalategu, abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, loonusrent. ● Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem; ○ Tallinn suurim, Narva esiletõus. ● Väliskaubandus; ○ välja:
Reduktsioon 1680: Riigimõisate tagasivõtmine, kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa. Seda laiendati ka Eesti- ja Liivimaale. Tegi head riigile (a aadlikud vastu) Johann Reinhold Patkul: Liivimaa aadlipositsiooni juht. Maanõunik Kutsuti üles aadlike kuninga käske eirama. Mõisteti surma, põgenes. Põhjasõja ajal vihaseim intriigipuhuja Rootsi vastu. Pärisorjust kinnitavate korralduste kinnitamine Eesti maal ja Liivimaal: Eestimaal uuendatud maakorraldus, Liivimaal maapolitseikorraldus. Vakuraamat: Kõik talude koormised märgiti sinna ülesse, vastavalt talude kandevõimele. See piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Rakmetegu: Talumajapidamisele kõige koormavam, 3-6 päevaks nädalas tuli mõisasse saata mees hobuse või härjapaari ja rakendiga. Jalategu: Ainult mees, ilma loomadeta. Mõisavoor: Talvine. Hullem kui abitegu. Abitegu: Hooajaline kiireloomuline töö. Rootsi riigi viljaait: Nii nimetati Baltimaid, kuna siinsetest väjaveoartiklitest oli suurim teravili
soomlased. Sisserändajad sulandusid üsna valutult eestlaste hulka. Eestlaste arv kasvas kiiresti ning enne Suurt Nälga (1695-7) elas Eestis u 400 000 inimest. 1695-1697 Suur nälg, suri u 75 000 inimest Talurahva olukord pärisorjus ja sunnismaisus 1645.aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus talupojad on mõisnike omandid. 1668 Liivimaal Totti maapolitseikorraldus Rakmetegu- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl. Jalategu- 1 mees talust mõisas tööl peamiselt kevadel ja suvel. Abitegu- mõisa abistamine kiiretel hooajatöödel (sõnnikuvedu, ehitustööd, rehepeks). Mõisavoor- talvine viljavedu Tallinna, Pärnu või Riia sadamatesse. Loonusrent- ehk andamid talu saagist (vili, liha, puud, mesi jne). Linnad Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem
annaabi.ee 
