linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. Lihtsustatud käsitluses tähendab see majutust maal väljaspool suuri turismikeskusi. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas; · Funktsionaalselt maapiirkonnale omane väikeettevõtlus, mille ressurss on loodus, piirkonna vaimne ja aineline kultuuripärand ning inimesed, kes seda kultuuritraditsiooni kannavad. · Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate ehitiste ja objektide kui ka teenindava ja teenindatava inimeste hulga poolest; · Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga;
ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus-, seiklus- ja kultuuriturism jpt. Maaturismi defineeritakse tihti ka selle toimumispiirkonnast lähtudes, mistõttu nii määratletakse maaturismi eelkõige kui mitte-linlikku turismi. Maailma Turismi-organisatsioon (WTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas; · Funktsionaalselt maapiirkonnale omane - väikeettevõtlus, loodus, vahetu kontakt ümbritseva keskkonnaga, pärandi kaasamine, traditsionaalsed tegevused ja inimkooslused; · Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate ehitiste ja objektide kui ka teenindava ja teenindatava inimkoosluse poolest; · Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga; · Kasutab kogu vastavale maapiirkonnale omast kooslust -
Maaturism (rural tourism) on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. Lihtsustatud käsitluses tähendab see majutust maal väljaspool suuri turismikeskusi. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas; · Funktsionaalselt maapiirkonnale omane väikeettevõtlus, mille ressurss on loodus, piirkonna vaimne ja aineline kultuuripärand ning inimesed, kes seda kultuuritraditsiooni kannavad. · Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate ehitiste ja objektide kui ka teenindava ja teenindatava inimeste hulga poolest; · Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga;
Aktiivne Puhkus on loodud selleks, et tuua Sind ja Sinu sõpru toast välja metsa, merele ja värskesse õhku! Maaturism · Maapiirkondades toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus . Toimumine sihtkohtades, kus - elanike arv on väiksem kui 10 000 elanikku - elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest / km2 Maapiirkonnale omane asukoha muster, looduskeskkond, ajalugu, kultuuripärand Maapiirkonnale omane väikeettevõtlus, mis kasvab mõõdukalt Väikesed ehitised Väiksemahuline nii klientide arvu kui teenindajate arvu poolest
majandusharudega. Turismil on meie ühiskonnas suur roll, osadele on see töökohaks, osadele aga võimalus hakata ise tööandjaks. Iga turismiettevõtja üritab tihedas konkurentsis muuta oma teenus tarbijale võimalikult atraktiivseks ja unikaalseks, et püsida turul. Turismil kui majandusharul on erinevaid liike ja vorme. See artikkel andis ülevaate ühes vormist maaturismist. Maaturism toimub maapiirkonnas ja lähtub kohalikust ning looduslikust keskkonnast, kasutades ära maapiirkonnale iseloomulikke omadusi. Eestis aitab maaturismi teenuste arendamisele kaasa erinevad ühingud nagu Eesti Maaturism MTÜ või Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), tehes koostööd nende ettevõtetega. Artikkel tutvustas mõningaid võimalusi, kuidas arendada maapiirkonnas turismiteenuseid. Maaturismil Eestis on arenguruumi, leidub kitsaskohti kuid samuti on ka palju positiivseid aspekte, mida ettevõtjad enda kasuks tarbivad. Kasutatud allikad: 1. Bel, F., Lacroic, A
(tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid) Monogaamia, polügaamia, bigaamia, tuumikperekond (nukleaarperekond) laiendatud perekond, klasikaline laiendatud perekond, modifitseeritud laiendatud perekond, eksogaamsed abielud, endogaamsed abielud, taasloodud perekond, üksikvanemaga pere. Nukleaarperekond ehk tuumikperekond koosneb abielupaarist ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale. Laiendatud perekond koosneb abielupaarist, nende lastest, abielupaari vanematest, lastelastest jm. Sugulus- või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed, naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutide-peigmeeste tagavara
suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed , naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutidepeigmeeste tagavara. Tuumik ehk nukleaarperekond abielupaar ja nende alaealised lapsed(23tk), omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale. Traditsioonilise ühiskonna perekonnas olid perekondlikud kohustused ülemad kui individuaalsed õigused, kaasaegses ühiskonnas rõhk pigem üksikisikul ja tema vajadustel. Tundenihe kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa. Kaasaegne perekond vähem võimas ja mitmekesisem kui laiendatud perekond. Ülesanded, mida varem täitsid
elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt; 4. perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise; 5. perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm. 59. Nimeta erinevaid perekonnatüüpe mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid) Nukleaarperekond ehk tuumikperekond koosneb abielupaarist ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale. Laiendatud perekond koosneb abielupaarist, nende lastest, abielupaari vanematest, lastelastest jm. Sugulus- või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed, naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutide-peigmeeste tagavara
ja vertikaalne laiendatud perekond, traditsiooniline ja modernne laiendatud perekond, patriarhaat, matriarhaat, patri-, matrilineaarne perekond, patri- matrilokaalne perekond, sümmeetriline perekond, homogaamne ja heterogaamne perekond, eksogaamsed ja endogaamsed abielud, taasloodud ehk kärgpere, üksikvanemaga pered). Tuumik- ehk nukleaarperekond koosneb abielupaarist ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale. Horisontaalne laiendatud perekond (paari mõõde) Vanemad otsustavad ühiselt, kuidas lapsi kasvatada, mille eest karistada, mille eest kiita. Isegi, kui lapsed ühinevad, et koos ulakusi teha, võib see nende arengule hästi mõjuda. Vertikaalne laiendatud perekond (põlvkondade vahelised suhted) Näiteks isa ja poja ühisrinne ema vastu. Traditsiooniline ehk klassikaline laiendatud perekond mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda elavad
mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed , naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutide-peigmeeste tagavara. Tuumik- ehk nukleaarperekond abielupaar ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale. Traditsioonilise ühiskonna perekonnas olid perekondlikud kohustused ülemad kui individuaalsed õigused, kaasaegses ühiskonnas rõhk pigem üksikisikul ja tema vajadustel. Tundenihe kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa. Kaasaegne perekond vähem võimas ja mitmekesisem kui laiendatud perekond. Ülesanded, mida varem täitsid sugukonnad, täidavad nüüd perekonnavälised asutused.
annaabi.ee 
