Maakondade Liidu loomine ja saatus olid sarnaselt Eesti Linnade Liidule väga keerulised ja kohati vastuolulised. Kõigest hoolimata registreeriti siiski 1922. aastal Tallinna-Haapsalu Rahukogu poolt Eesti Maakondade Liidu esimene põhikiri. Sellest saadik on Eestis eksisteerinud kaks riikliku liitu paraleelselt. 1927 aastal muudeti Eesti Maakondade Liidu nimi Eesti Maaomavlitsuste Liiduks ja 1923. aastast oli juba ilmunud liidu ajakiri ''Maaomavalitsus'', mis ka hiljem oma nime muutis 1938. aastal ''Eesti Maaomavalitsuseks''. Eesti Linnade Liidu varjusurm Veel jätkus Eesti linnade Liidu igapäevatöö.Juhatuse koosolekud toimusid regulaarselt ent juba 1938 aastal aluustas eesti linnade Liit -ilmselt mitte omal algatusel- uue põhikirja väljatöötamist, mis oli nagu lõpu alguse märk.Liidu juhatuse koosolekul septembris otsustati uus põhikiri vastu võtta ning esitada see Siseministeeriumile
rüütelkondade maaomavalitsuste reformikavadega. Et sisse seada varandustsensuslik valimissüsteem, miile alusel säilitada oma juhtivat võimu, kuigi rahvaliikumise survel oli tehtud neile järeleandmisi, lubati esmakordselt maapäevale väikemaaomanikud, tööstuse ja kaubanduse esindajad. Suvest alates protestiti mõisnike plaanide vastu, otsustati paluda valitsuselt luba valdade esindajate koosolekuks, mis pidi esitama oma ettepanekud. Et moodustada uus maaomavalitsus üldise valimisõiguse tulemusel. Pätsi toimetatud „Teataja“ avaldas järjekindlalt maaomavalitsuse reformi teemalisi artikleid. Soov esitati Eestimaa kubermangu kubernerile, sealt läks see edasi siseministrile, kuid vastust ei saadud. Et selles küsimuses toimub peagi erinõupidamine. Seega ütles valitsus „ei“ nii rüütelkondadelel kui ka eesti-läti ringkondadele. Eestimaa valdade kongress kavandati Tallinnasse novembri lõpus või detsembri alguses
Suurbritannia 68 69 20 Tsehhi - 47 20 Eesti - 86 0,4 SOTSIAALELUASE JA SOTSIAALABI SEOSED Sotsiaaleluruumid ja elanikud Eluruumide täiendav vajadus (2006) Tallinn Suur linn (üle Keskmine ja Vald Kokku 50 tuhande väike linn (maaomavalitsus) elaniku) (alla 50 tuhande elaniku Olemasolevate 4801 3616 1817 3416 13650 eluruumide arv Ootelehel isikute 3790 731 637 720 5878 arv Eluruumide 2850 1272 1158 1349 6629 täiendav vajadus s.h
linnaomavalitsuse organid: linnavolikogu, linnapea või linnavanem maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu KOVi pädevus Vallad: - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded
13. sajandi keskpaigast alates asustati maaisandate poolt Eesti lääne- ja looderannikule ning saartele arvukamalt vaid rootslasi, et teha lõpp sagedasele ranna- ja mereröövile. Rannarootsi asustus püsis kohati Teise maailmasõjani. Esialgu säilisid elanikkonna seas sõjavangide järglastest orjad, kes pikapeale sulasid eestlaste sekka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks. Välisohu või sisesõdade korral osaleti maa kaitsmises. Ka suuremad linnused jäid veel kauaks käsutusse. Maaomavalitsus jäi pikaks ajaks eestlaste enda kätte. Nii läänistatud kui läänistamata maad jaotati umbes sajast talust koosnevateks vakusteks eesotsas eestlastest vanematega. Vakused olid eelkõige maksustusühikud. Maksud korjati kokku tavaliselt kord aastas, sügiseti, mil läänimees või mõni kõrgem käsknik oma vakused läbi sõitis. Sel puhul korraldati koos talupoegadega vakupidu ja peeti eestlaste vanemate kaasistumisel vakukohut. Viimast tehti kohaliku tavaõiguse alusel
kroonupalatitele). Loodi väeteenistuskomisjonid (nekrutikohustus). Üldhoolekande kolleegiumid, tegelesid eraisikute, kirikute või kogukondade abistamiseks rahaliselt kui ka korra hoidmiseks. Nad rajasid töö- ja parandusmaju, organiseerisid vaestehoolekannet, asutasid linnadesse pea- ja alam-rahvakoole. Nad hakkasid välja töötama riikliku meditsiini süsteemi. 1803. aastal moodustati Rahvahariduse Ministeeriumi. Linna- ja maaomavalitsus: Linnad peale uut asehalduskorraldust säilitasid keskaegset ilmet, kuid kodanikuks saamine oli kergem. Linnade kõrgeim võim oli oma koosseisu täiendava magistraati käes, mis täitis nii halduslikke, politsei- kui kohtufunktsioone, ning koosnes reeglina bürgermeistritest ja raehärradest sündiku (õigusnõunik) eelistumisel. Magistraat jaotas linlaste vahel riigi- ja kohalikud maksud ning nõudis need sisse. Kuni 1866. aastani kehtis tsunftikord, kus käsitöölised ja
ainuke ülikool ,kus oli võimalik öppida balti provintsiaalöigust). Eestlaste kokkupuude õigusemõistmisega piirdus talurahvakohtute kogemustega enamasti. Seal oli 19 sajandil kohtumõistmine talurahva enda käes, st see oli seisuslik kohus. Esimene proffesionaalne eestlastest õigusteadlaste põlvkond kujunes välja alles 19 ja 20 sajandi vahetusel. 13. Kubermangude valitsemine 19. sajandil. Kindralkuberner. Kubernerid ja kubermanguvalitsused. Kubermanguasutused. Linna- ja maaomavalitsus. Kohtuvõim. Politsei. Maksukorraldus 19 sajandi esimesel poolel mingied muudatusi eriti polnud, endiselt dualistlik valitsemiskorraldus- kõrvuti tegutsesid riiklik valitsemissüsteem ja seisuslik valitsemissüsteem. Venestusega seda küll antuke kärbiti hiljem ,kuid täielikult välja juurida ei suudetud. Kindralkuberner- 19 saj seisusliku süsteemi piiramine ja keskvõimu suurenemine/tugevadmine kogu 19. sajandi vältel. Alates asehaldusajast kõrgeimaks
maaomavalitsuse organid: maavolikogu, maavanem, maavalitsus ja valla- ja linnavanemate täiskogu 3.4. Kohaliku omavalitsuse pädevus Vallad: tähtsamateks ülesanneteks oli - hoolekanne ja abiandmise korraldamine; - avalike algkoolide ja raamatukogude asutamine ja ülalpidamine - perekonnakirjade ja valimisnimekirjade pidamine - mitmesuguste tunnistuste väljastamine - mitmesuguste kohustuste määramine ja hindamiste teostamine Maaomavalitsus: pädevusse kuulus - tervishoiukorraldus maakonnas - hoolekandelise abi andmine kinnise ja lahtise hoolekande korraldamise teel - administratiivküsimused - haridusküsimused - põllumajandusküsimused - teede- ja ehitusküsimused Linnad ja alevid: - haridus (koolid, lastekodud, -aiad, mitmesugused abirahad ja toetused) - hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid)
annaabi.ee 
