IATA toetab lennufirmade tegevust ning aitab sõnastada tööstuspoliitikat ja standardeid. IATA peakontor asub Kanadas Montrealis, administratiivkontori on Genfis. Selle prioriteetideks on ohutus, turvalisus, äri lihtsustamine ja keskkond. ● SMGS KOKKULEPE- Rahvusvaheline raudteekaubaveo kokkulepe. ● CMR KONVENTSIOON- CMR Konventsiooni eesmärgiks on määratleda kaubasaatja, kaubasaaja ja vedaja kohustusi ning vastutust. Euroopa piires toimuvate rahvusvaheliste maanteevedude korraldamisel puudub alternatiiv CMR-ist erineva lepingu sõlmimiseks. CMR Konventsiooni võttis 1956. aastal vastu ÜRO Euroopa Majanduskomisjon. See käsitleb rahvusvaheliste maanteevedude veorahalepingu sätteid. Eesti ühines lepinguga peale taasiseseisvuse saavutamist. ● ELEA- on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on
peaaegu üldse investeeritud raudteede arendamisse. Viimastel aastakümnetel on saanud selgeks, et uut tüüpi transpordinõudlus sobib paremini maanteetranspordile. Sellele uut tüüpi nõudlusele on iseloomulikud veokiirus, väiksemad saadetised, kõrgema väärtusega kaup, paindlikkus, turvalisus, parem kontrolli võimalus jne. Maanteetranspordi veovahendite omadused sobivad paremini kokku uut tüüpi nõudlusega (peamiselt veovahendite ja ühikute sobilik suurus). Uutel tegijatel on maanteevedude turule sisenemine suhteliselt lihtne võrreldes raudtee- või meretranspordiga. Maanteetranspordile on iseloomulik suur paindlikkus ja manööverdamisvõime. Maanteetranspordi abil on võimalik toimetada koormaid "uksest ukseni" vajaliku kiirusega. See transpordiviis kindlustab tarnete regulaarsuse. Maanteetranspordi kasutamisel kehtivad kaupade pakkimise kohta suhteliselt madalad nõuded. Maanteetranspordi peamiseks puuduseks on suhteliselt kõrge vedude omahind
ülalpidamiskulu on ladustamiskulust mitu korda suurem Müügikate võrdub müügi ja ostuhinna vahe Müügimarginal võrdub(müügihind – ostuhind) / müügihind Juurdehindlus võrdub(müügihind – ostuhind) / ostuhind Kasumimarginal võrdub(kasum / müük) x 100% Missugune on väikseima väliskuluga transpordiliik? Meretransport Euroopa Liidu transpordipoliitika üheks prioriteediks on maanteevedude muutmine multi ja intermodaalseteks vedudeks Missugune hind on seotud kõige paremini veoki poolt sooritatud transporditööga? Hind, mis arvestab läbisõidu kõrval ka veetud kauba koguseid Millist transpordiliiki kasutades tekitab reisija maismaal kõige väiksemaid väliskulusid? Reisides rongiga Millise kauba lastimiseks kasutatakse elevaatorit? Teravilja
avardamiseks ja lepingu kohaldamiseks muus sektoris või geograafilises piirkonnas puuduvad formaalsed takistused. KOLLEKTIIVLEPINGUTE LAIENDAMINE PRAKTIKAS Praktikas on kasutatud laiendamist kahel eesmärgil: kollektiivlepingute laiendamiseks kahe sektori jaoks ja riikliku miinimumpalga kehtestamiseks (ehkki formaalselt ei kehtestata viimast kollektiivlepingu seaduses sätestatud laiendamismenetluse teel, vt allpool). Võrreldes teiste valdkondadega on maanteevedude sektoris välja kujunenud korrektne sotsiaaldialoog nii sektori kui ka ettevõtete tasandil. Ka tervishoiusektoris kasutatakse laiendamist, ehkki mitte nii korrapäraselt kui transpordisektoris. Selles sektoris muudab kollektiivläbirääkimised keerukamaks tõik, et tööandjatel puudub kontroll oma eelarve üle, sest sektorit rahastab valitsus. 2008. aastal kehtisid mõlemas sektoris laiendatud kollektiivlepingud. SEADUSEGA KEHTESTATUD MIINIMUMPALK
liiklusummikutele ning nädalalõpu sõidukeeldudele haagiste väiksem kandejõud ja pikkus teedemaksud. Maantevedude eelised: Kõrge manööverdamisvõime, võimaldab vedusid otse kauba saajale, nn “uksest ukseni” teenindamine Lühike veoaeg , vedude regulaarsus Suur paindlikkus vedude korraldamisel Tihe terminalivôrgustik Madalad nõuded kaupade pakenditele ja veose kinnitamisele koormaruumis Maanteevedude puudused: • Sõltuvus ilmastikuoludest • Maanteetransport on keskkonda liigselt saastav 5 • Teedevôrgustiku haldamine on kulukas • Mitmesugused piirangud teedel – marsruudi, kaalu ja sõiduaja piirangud • Tehnilised piirangud - saadetise kaal ja môôtmed • Veokite ja haagiste suhteliselt väike kandevõime • Suhteliselt kõrged veotariifid kaalu- või ruumalaühiku kohta
süsiniku püüdmise tehnoloogiad. Selleks tuleb lõpetada kütuste aktsiisierisused ja kütuste maksustamisel lähtuda nende KHG emissioonidest. Nii energiasäästu suurendamise kui KHG heite vähendamise (eelkõige kasvu pidurdamise) potentsiaal on Eesti transpordisektoris väga suur. Eesti transpordisektori ja liikuvuse senised suundumused ei ole säästlikud eelkõige sõiduauto kasutuse kasvu, sõidukipargi energiatõhususe aeglase paranemise, maanteevedude kiire kasvu, valglinnastumise ning ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu vähenemise tõttu. Transpordisektorist pärineva KHG heite ja SKP suhe on Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Transpordisektori CO2 vähenemine saavutatakse vastavalt EL-i eesmärgile LOW CO2 stsenaariumi järgi juhul, kui kombineeritakse nii transpordi nõudlust ohjavaid, sõidukite ökonoomsust puudutavaid kui säästlike biokütuste osakaalu suurendavaid meetmeid. Põlevkivist toodetud diislikütuse
maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent) isik, kes esindab printsipaali, samas võib olla Vahendaja nii ostja kui müüja rollis. Agent tegutseb kellegi teise isiku või firma nimel ning tavaliselt on agendiga sõlmitud lepinguline kokkulepe, mis määrab agendi vastutuse ning firma/isiku esindamise ulatuse. Agentuuri kaart (Agency card)
Märksõnad: eesmärgid 2050, transpordi negatiivsed välismõjud, transpordiliikide vahelise konkurentsi mõjutamine, Marco Polo programm, transpordi maksustamise võimalused. EU transpordipoliitika Eesmärgid 2050 – 60% vähem CO2 heidet transpordist Loobuda tavakütusega autodest aastaks 2050 (~50% turuosa 2030, CO2 vaba linnaliiklus) Luua parem taristu ja keskkond intermodaalsete kaubavedude arenguks: kaubavedudes 300km+ vähendada maanteevedude turuosa 50% Keskmise distantsi reisides (100-300 km) domineeriv turuosa kiirrongidel, arendada võrku üle EU. Iga suur lennuväli peaks olema raudteele ligidal. Viia maksusüsteem tervikuna üle põhimõttele „saastaja maksab“ Vähendada liikluses hukkunute arvu 50% 2020 ning viia see nullilähedaseks aastal 2050. Arendada liikluse juhtimissüsteeme, sh Galileo projekt 2020ks
vältimist, raudteeliikluse positsiooni ja liiklusturvalisuse parandamist. Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Transpordi arendamise ja keskkonnahoiu peamised eesmärgid Euroopa Liidus on: • terviklik transpordi planeerimine • maanteevedude osaline asendamine raudtee-, mere- ja siseveetranspordi vedudega • intermodaalvedude arendamine • õiglane ja efektiivne transpordi maksustamise poliitika • kvantitatiivsete keskkonnaeesmärkide ja indikaatorite seadmine
märkimisväärset transpordi hinnasäästu. Ekspedeerijat ei saa lugeda lihtsalt vahendajaks kaubasaatjate ja vedajate vahel. Pigem on ta spetsialist, kes organiseerib veo, toimugu see siis maitsi, meritsi või õhu teel. Kliendi ja vedaja(te) kokkuviinüse eest saab ekspedeerija vahendustasu: tavaliselt teatud protsendi veo maksumusest; pluss kindlaksmääratud lisatasu(d) täiendavate teenuste eest. Eksperthinnangute järgi tehakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimuvast rahvusvaheliste maanteevedude kogumahust 60-70% ekspedeerijate veotellimuste alusel. Kõige laialdasemalt teevad ekspedeerijatega koostööd Prantsuse, Saksa ja Belgia autovedajad Hinnanguliselt läheb 75% Euroopa Lüdus meritsi veetavatest kaupadest läbi mereekspedeerijate. Ekspedeerimisteenusteks loetakse järgmisi teenuseid. Transporditeenused vedaja või vahendaja vastutusega. Kauba transpordi otsene teostamine või selle organiseerimine. Toimub vedaja või vahendaja vastutusega. Tolliteenused
14. Mis on mahukaalu tingimus lennuvedudel? 15. Millised kaubad sobivad enam lennuvedudeks? 16. Kuidas nimetatakse terminit, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses? 17. Missugused veod on süsteemsed veod? 18. Kuidas nimetatakse väljavedusid keskladudest või terminalidest klientidele? 19. Kuidas nimetatakse vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt keskladudesse? 20. Milleks kasutatakse terminale? 21. Mis on maanteevedude korraldamise eesmärkideks? 22. Mida on vaja ja mida pole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel? 23. Kes tohib osutada tasu eest veoteenuseid? 24. Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt? 25. Mida peab tegema autojuht kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega? 26. Millist informatsiooni peab sisaldama veose transpordimarkeering? 27. Millega tohib ja millega ei tohi tegeleda autojuht töö- ja puhkeaja regulatsiooni mõistes puhkeajal?
14. Mis on mahukaalu tingimus lennuvedudel? 15. Millised kaubad sobivad enam lennuvedudeks? 16. Kuidas nimetatakse terminit, mis kirjeldab lastiruumi jooksvat meetrit kogu lastiruumi kõrguse ulatuses? 17. Missugused veod on süsteemsed veod? 18. Kuidas nimetatakse väljavedusid keskladudest või terminalidest klientidele? 19. Kuidas nimetatakse vedusid terminalide vahel ning vedusid tootjatelt keskladudesse? 20. Milleks kasutatakse terminale? 21. Mis on maanteevedude korraldamise eesmärkideks? 22. Mida on vaja ja mida pole vaja arvestada marsruutide planeerimisel maanteevedudel? 23. Kes tohib osutada tasu eest veoteenuseid? 24. Mida tähendab veokirja allkirjastamine vastuvõtja poolt? 25. Mida peab tegema autojuht kui ta ei ole rahul koorma kinnitusega? 26. Millist informatsiooni peab sisaldama veose transpordimarkeering? 27. Millega tohib ja millega ei tohi tegeleda autojuht töö- ja puhkeaja regulatsiooni mõistes puhkeajal? 28
annaabi.ee 
