tähelepandav avastus oma lihtsuse, enesestmõistetavuse, isegi ootuspärasusega. Pää langend su käe peale- Kui ärahelisenud hääl (luuletusest ,,Mures") : Peatume näiteks luuletuse ,,Üks suu" juures. Liivi parimaid armastusluuletusi ongi emale pühendatud ,,Üks suu", mis oma sügava tundeehtsusega suudab lugeja silmade ette maalida kortsunäolise, vaikse, õiglase maanaise kuju ja autori hella tundmuse selle lihtsa inimese vastu. Proovime seda luuletust veidi lahti seletada. Lauliku ette kerkib kujutlus endast: Üks suu, nii vana Kui mullake; Ja mõtteis nägu Nii vagune. Nagu imetledes, otsekui emale hardunult näkku vaadates avab luuletaja seal ühe joonekese
kunstnike omadega, ei ole mingit erinevust näha või on isegi ,,harimatu" töö parem. Kiire näide, mis mulle siinkohal meelde tuleb, on Setu naiste lapitekid. On inimesi, kes õpivad aastaid tekstiili, on kursis selle väljendusvormi sügavamate tagamaadega, tunnevaid kõiki tähtsamaid maailma esindajaid. Samas on naine kuskilt maakohast, kelle ema on ta kangastelgi kasutama õpetanud ja kes lihtsalt hobikorras loob kauneid tekke, vaipu või voodikatteid. Selle maanaise kätetöö võib olla imepeen, tema lihtsad läbimõtlemata ideed võivad kootud kujul olla imekaunid ja neist võib leida palju rohkem alatoone ja sügavamaid ideid, kui akadeemilise haridusega ,,kunstnikult". Kas see maanaine on siis kunstnik või on ta lihtsalt andekas? Ryan P. Snuffer on oma artiklis avaldanud sellise mõtte: Kas kunst ei või olla see, mis paneb kunsti tarbija loominguliselt mõtlema. Kui jazzmuusikat kuulav
kuni pooleteise meetrini. Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase- valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8 9 10 11 Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe.Mehed kandsid brokaadist ja kallitest
Christine de Pisan 8 Naiste tööd Naise toodanguline panus on euroopas alati kõrge olnud, ilma naise tööta ei oleks lihtsalt toime tuldud. Naise kõrvaldamine ametitest ja tootmisest on iseloomulik alles 19. Sajandile. Enne seda oli tavaline, et naised töötasid väga mitmetel aladel. Maanaise töö oli osa perekonna sissetulekust ja seega väga oluline. Naise mureks olid tööd majas ja õues tule eest hoolitsemine, koduhoid.mine, toidu valmistamine, veekandmine. Meeste osaks jäid rasked välitööd, kuid ka neis võis naisi ajutiselt abiks olla. Naise tööd maal Nii mehed kui ka naised tegid igasugust tööd, sest perekonna tulud pidid saama võimalikult maksimaalseks
(1980). Samasse romaanitüüpi kuulub tingimisi ka “Üksi rändan” (1985), mille peategelaseks on 50-ndate aastate ränkraskeis oludes iseseisvat elu alustav nooruk. Taas rõhutab autor, et töö on see, mis inimesele ka väljapääsuta näivas argihalluses ja masenduses vastupidamiseks jõudu annab. Üheks Mats Traadi kõrgmeisterlikumaks teoseks on saanud 1974.a. ilmunud karakternovelli ja jutustuse piirimaile jääv “Kohvioad”, mis on jutustatud eaka maanaise vaatepunktist. Süvenemine vanainimeselikku mõtte- ja tundemaailma ning vananemise tragikoomikasse on ülimalt täpne ja põhjalik, mis teebki sellest ühe autori tähtsaima ja erilisema teose. Samuti on “Kohviubade” kangelannat peetud Traadi universaalseimaks inimtüübiks ja karakteriloomingu tipuks. Teoses on palju tragikoomikat ja halenaljakat, mis samuti on väljas Traadi tavaloomingu piiridest. Mats Traadi teosest teosesse paindlikumaks ja nüansseeritumaks
aluskleidi nähtavale. Kleit oli suhteliselt praktiline, ulatudes vaid pahkluuni.Tihti kanti selle juurde kontsaga tänavakingi ja pehmest siidist jakki caraco. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, panjeed, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas 44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem
aluskleidi nähtavale. Kleit oli suhteliselt praktiline, ulatudes vaid pahkluuni.Tihti kanti selle juurde kontsaga tänavakingi ja pehmest siidist jakki caraco. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, panjeed, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas 44 kroogitud seelik, sageli Prantsuse trikoloori värvides. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punasevalgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. Meeste riietus: 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem
,,Klassivõitlus" (1932)111. Turkmeeni rahva ajaloo temaatika kujutamisel paistis silma B. Kerbabajev (18941974). Tema poeemi ,,Amurdarja" (1931) esimeses osas jutustatakse turkmeenia rahva raskest minevikust112, teises osas helgest tänasest113. Uue elu rajamise liialdusi naeruvääristas Sali Kekilov, kelle poeemi ,,Liiderlik" (1935) kangelaste meelest piisab kultuurseks saamisel vaid maalt linna sõitmisest, maanaise majajätmisest ja linnanaise võtmisest. Isamaasõja oli enimkäsitletud Kurban Durdõ teema. Kurban Durdõ sai esimeste hulgas, 26. juunil 1941, Nõikogude Liidu Kangelase aunimetuse114. Kokku kirjutati Kurban Durdõst erinevate turkmeenia poeetide poolt üle 50 luuletuse. Silmapaistvaimalt tegid seda rahvalaulikud D. Klõts, A. Salih. Üks huvatavamaid teoseid oli J. Hasõrli ,,Leitnandi poeg", mis on laste abist nõukogude armeele, partisanidele.
annaabi.ee 
