LABORATOORNE TÖÖ nr. 8 Ülesanne 1. Analüütiline pindalade määramine. Punkti Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi+1-Xi-1 Xi(Yi+1-Yi-1 ) Yi(Xi+1-Xi-1 ) nr. 1 6509945,135 700133,637 470,823 666,42 3065031898 466583058,4 2 6510050 700600 438,684 -260,129 2855854774 -182246377,4 143200050, 3 6509685,006 700572,321 21,998 -749,071 -524778409,1
koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist. Pindala arvutamise viisi valikul peab eelistama valemeid, kus saab rakendada välitöödel saadud mõõtmisandmeid, ja tuleb hoiduda vajalike pikkuste (eriti alla 5 cm) ning horisontaalnurkade mõõtmist plaanil. 2. Analüütiline meetod 2.1. Kuidas on võimalik maatüki pindala analüütilise meetodiga määrata? Pindala analüütilist arvutamist kui kõige täpsemat pindala määramise viisi rakendatakse
LABORATOORNE TÖÖ NR. 8. PINDALADE MÄÄRAMINE Eesmärk: Määrata pindala analüütiliselt, graafiliselt ja mehaaniliselt. Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed (punktide 1, 2, 3, 4 5, 6 ja 7 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 7 " Plaani koostamine ristkoordinaatide järgi" Metoodika: Pindala arvutatakse Gaussi valemitest (kaks korda): Tabel 1.1. Pindala arvutamine TM-Baltic koordinaatide järgi Punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 2 3 4 5 6 7 -
3 5 kokku 403,48 Magistraaljoone taga olev pindala: Pmag=403,48/2*10000=0,02ha Kogu pindala Püld=Pmag+Pkoord=30,00+0,02=30,02ha Laboratoorne töö nr. 16 Pindalade määramine analüütiliselt ja graafiliselt Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Graafiline pindala määramine plaanil mõõdetud Kõlviku kujundi nr. kujundi pindala Pi elemendid (m) nimetus Ja nimetus
Topograafia kordamisküsimused 1. Sobiv pindala määramise meetod valitakse arvestades järgmist: Kui täpselt on vaja pindala määrata; kui suur on maa-ala, mille pindala on vaja leida; millisel maastikul see paikneb; kas on olemas looduses teostatud mõõtmised või on maa-alast ainult paberil olev plaan. 2. Analüütilisel pindalade määramisel kasutatakse vahetult looduses tehtud mõõtmisandmeid või nendest arvutatud piiripunktide ristkoordinaate. Maatükk jagatakse lihtsamateks kujunditeks. Looduses mõõdetakse iga kujundi pindala määramiseks vajalikud suurused ja arvutatakse iga kujundi pindala. Selleks kasutatakse planimeetria või trigonomeetria valemeid. Maatüki pindala saadakse kujundite pindalade summana. Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest
Laboratoorne töö nr. 9 Pindade määramine Ülesanne 1. Analüütiline pindala määramine. Arvutan saadud plaanil punktide ühendamisel tekkinud tüki pindala, kasutades selleks saadud punktide koordinaate. Allolevas tabelis vastab punktile 1 SM- 1, punktile 2 SM-3, punktile 3 SM-6 ja punktile 4 SM-8 koordinaadid. Leian tabelisse tulemused Exelis tabeli pealkirjas olevate valemite abil, kontrollin oma saadud tulemusi liittehtega, mille väärtuseks on kahe esimese valemi puhul null (veerud 4 ja 5). Veergude 6 ja 7 summalahtri tulemuseks on aga kahekordne pindala väärtus. Jagan saadud tulemuse kahega, et saada pindala: 121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud juhul piisab joonega pool
LABORATOORNE TÖÖ nr. 7 "Pindalade määramine" Ülesanne1. Analüütiline pindala määramine. Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Maatüki üldpindala arvutatud väärtus ümardada 0,01 ha täpsusega Lahendus Koostan tabeli, kandes piiripunktid koordinaadid tabelisse päripäeva. Teen vastavad arvutused. Neljandat ja viiendat tulpa kontrollin liites kõik arvud kokku. Vastus peab tulema null. Kuuenda ja seitsmenda tulba arvud kokku liites peavad tulema võrdsed arvud ning annavad pindala kahekordse väärtuse. Punkti ()
a augustis. Mõõdistaja oli Laura Jakobson mõõdistamislitsentsiga: 0009765 Katastrimõõdistamisel kasutati tahhümeetrit Trimble M3 Total Station Käigupikkus (km) VIII maatüki mõõdistamisel:1,36 km IX maatüki mõõdistamisel: 0,99 km X maatüki mõõdistamisel: 1,20 km XI maatüki mõõdistamisel: 2,59 km Joontearv VIII maatüki mõõdistamisel: 7 IX maatüki mõõdistamisel: 6 X maatüki mõõdistamisel: 8 XI maatüki mõõdistamisel:10 Moodustavate kruntide suurused ja kitsenduste pindalade suurused on järgnevad: VIII maatükk üldpindala 11,31 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 1,74 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,61 ha IX maatükk üldpindala 10,04 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 2,91 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,46 ha X maatükk üldpindala 30,14 ha; K-1 (teekaitsevõõndis) 4,31 ha; K-2 (kaldakaitsevööndis) 2,60 ha; K-3 (veekaitsevööndis) 1,30 ha; K-5 (elektriliinikaitsevööndis) 0,94 ha XI maatükk
VE-1 LABORATOORNE TÖÖ nr. 8 Ülesanne 1. Analüütikine pindala määrämine Punkti Xi Yi Yi-1 Yi+1 Xi-1 Xi+1 Xi(Yi-1 -Yi-1) Yi(Xi-1 -Xi+1) nr. 1 2 3 4 5 6 7 1 6479889,721 575671,838 -509,954 636,95 -3304445683 366674177,2 2 6479813,05 575200,046 -422,275 -286,002 -2736263056 -164508363,6 3 6480175,723 575249,563 22,973 -749,033 148869076,9 -430880905,9 4 6480562,083 575223,019 460,437 -274,277 2983890564 -157770444 5 6480450 575710 448,819 672,362 2908549089 387085527 1 6479889,721 575671,838 SUMMA: 0 0 599990,7732 599990,7732 Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt 1 k
Praktikum 3 Maakasutuse raskuskeskme määramine Töö eesmärk: Leida joonisel 3.1. olevale plaanile märgitud talu tootmiskeskuse optimaalne asukoht - raskuskese, arvestades erinevaid tegureid. Koostaja: , 28.11.2012 Tabel 3.1. Kõlvikute kirjeldus Koordina Pindala S Kõlviku liik Kõlvik nr adid(m) (ha) X Y 1 6,2 180 315 Soo 2 7,0 195 790 Võsa 3 6,8 330 790 L. rohumaa 4 6,0 345 355 Võsa 5 7,4 520 380 L. rohumaa 6 9,6 520 795 Mets 7 4,9 750 830 Mets 8 7,1 880 640 Põld 9 7,8 870 430 Põld 10 7,0 720 305 Põld S=69,8ha I variant Talu raskuskeseme arvutam
lahutama maha 360st, kust saame, et see on ka 35 kraadi). - Siit saame, et meie keskmine nurm on (35+35):2= 35 kraadi, lisaks saame nii ka pikkused, mis on antud kui horisontaalprojektsioonid! Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused. 5. Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused. Polaarplanimeeter- aparaat, millega määrasime tunnis saare pindala. - Et seda kasutada peame esmalt lugema milline on jaotise lugem. Siis hakkame käima sellega mööda joont ja saame uuesti jaotise väärtuse lugeda. Ning pärast lahutame maha saadud arvust esimese
saamiseks (ehitiste püstitamiseks, ehitiste jälgimiseks ehituse ajal ja peale valmimist), kommunikatsioonide mõõtmised. topograafia: maapinna väiksemate osade kaardistamine, mõõdistamisvõrgu rajamine, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamine ja plaani koostamine. (Kasut. maapealset ja aerofotogeodeetilist mõõdistamist). katastrimõõdistamine: maatüki piiride määramine, piiripunktide mahamärkimine ja kindlustamine maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine. Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil
LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Mõõtmised topograafilisel kaardil II Punkti geodeetiliste ja ristkoordinaatide määramine Ülesanne 1. Määrata laboratoorses töös nr. 1 märgitud kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid ja kanda need tabelisse 2.1. Tabel 2.1. Punktide geodeetilised ja ristkoordinaadid Punkt B L X Y 1 59 11' 53" 24 59' 22" 6562,5 556,550 2 59 12' 58" 25 01' 16" 6564,55 558,4 3 59 11' 16" 25 00' 35" 6561,4 557,7 Maapinna punktide asukoht plaanidel ja kaartidel määratakse kindlaks koordinaatide abil. Põhilised kasutatavad koordinaatide süsteemid on järgmised. 1