Eesti kunst 1975-1990 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Anete Konno, Anna Gontsarova, Kristiina Mänd, Karolin Saarits, Triin Veetamm, Grete Torger 12B Eesti kunst 1975-1990 Tekkis vastuolulisus Lääne avangardismiga Maalikunstis kujunes oluliseks hüperrealism, mida iseloomustas jahedus ja objektiivsus Lisandus ühiskonnakriitiline mõõde Senise kunsti maalilisusele vastandusid hüperrealismi külmad, siledad, tehnitsistlikud värvipinnad Kunstnike huvitusid olid müütidest ja legendidest Graafika ja tarbekunsti kõrval kujunes populaarseks ka plakatikunst Plakatikunst Sai menukaks 1980. aastail Eriti populaarseks sai fotomontaazile tuginev plakat Plakati puhul on tegemist teadet või reklaami vahendava kunstiliselt kujundatud müürilehega Tänapäeval tehakse rohkem kui kunagi varem Jüri Kass
Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks. Oma loomingu selle küljega sobib Rodin seetõttu kokku teise 19
ja laemaalinguid. Michelangelo maalitud on Roomas asuv Sixtuse kabeli lagi ja idasein (lae suurus: 48 X 13 m). Kunstikeskus Veneetsia Suured kunstnikud töötasid 16. sajandil ka Veneetsias. Veneetsia oli Firenze ja Rooma kõrval renessansiaja kolmas tähtsaim kunstikeskus. Kui Firenze ja Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooniline terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu, siis veneetslaste tähelepanu keskendus eelkõige värvile ja maalilisusele. Veneetslased ei lähtunud antiigist ega otsinud vormilist ilu, perspektiivi ega kogu seda kõrget teadust, millega tegeldi Roomas ja Firenzes, vaid pigem meelelist värvimuljet. Veneetsia maalikunstnikud mõtlesid värvide kaudu. Nende kunsti eripäraks on punaste ja siniste toonidega helendav koloriit, täiesti uudse tundlikkusega kujutatud looduslik valgus ja inimkeha käsitlemine.
Külastaja pidi saama sujuvalt liikuda ühest esindusruumist teise, mis panid ta oma rikkaliku kujunduse ja näitemängulisuse tõttu ahhetama. XIX sajandil muutusid rangele etiketile allutatud esindussalongid tagasihoidlikumaks ja intiimsemaks. Erinevalt klassitsistlikele sümmeetrilistele siseplaneeringutele eelistati historitsistlikes hoonetes tubade vaba paigutust, ilmus koridorisüsteem, vaheesikud. Sisekujundus muutus vähem lineaarseks ja mitmekesisemaks, pandi rõhku maalilisusele ning kontrastidele. Tavaline oli iga ruumi kujundamine eri stiilis. Intiimsus avaldus tubade mõõtmete vähenemises ja hämardumises, soositi raskemaid, küllastunud toone. Kui väljast katsid majade seinu vääntaimed, siis interjöörides matsid elanikud end eesriiete, sirmide ja sametlinade varju. Kui varemalt oli mööbel asetsenud seinte ääres, siis nüüd paigutati see tubade keskele. Üldse oli iseloomulik mööbli kokku kuhjamine ja eklektilisus
Eestis hüperrealismi üheks allikaks popkunst. Lisaks Lääne hüperrealismiga sarnasele jahedusele ja objektiivsusele oli eesti hüperrealismil ka ühiskonnakriitiline mõõde, sest see suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Sellega erines hüperrealism varasemast eesti kunstist, veel enam aga erines see tehnika poolest. Hüperrealismi külmad, siledad värvipinnad, mille loomisel oli tihti pintsli asemel kasutatud aerograafi, vastandusid senise kunsti maalilisusele. Aastakümneid oli paljudele eesti kunstnikele olnud eeskujuks ja vaimseks toeks Lääne avangardistlik kunst. 1960. aastate lõpu ja 1970. aastate radikaalsesse Lääne kunsti oli eestlastele aga raskem ühemõttelise imetlusega suhtuda. Ühiskondlikus elus tekkinud ängistusele ja murele reageerisid kunstnikud mitmel viisil. Mõni kunstnik hakkas erksate värvidega ja tasapinnaliselt kujutama kummalisi inimesetaolisi olendeid. Osad kujutasid inimese seisundit tehiskeskkonnas süngena, tihti
Washingtonist, muuseumist National Gallery of Art. Teose nimi on �N�ud austrite, puuviljade ja veiniga�, dateeritud u 1620/1625. ****** Pieter Brueghel noorem oli Flaami maalikunstniku Pieter Brueghel vanema poeg, kelle karj��r m��dus Antwerpenis, kus ta sai 1584/5. aastal maalikunstnike gildi juhiks. Pieter Brueghel noorem maalis peamiselt maastikke, religioosseid ja vanas�nade- ainelisi lugusid ning k�laolustikke. Tema �anrimaalid talupoegadest keskenduvad eelk�ige maalilisusele; on avaldatud arvamust, et neis puudub tema isa t��dele omane peenus ja humanism. Nii Pieter Brueghel noorem kui tema j�rgijad olid Pieter Brueghel vanema kuulsaimate kompositsioonide viljakad kopeerijad. Kunstniku teiseks p�hiteemaks olid tulekahjustseenid, millest ka h��dnimi P�rgu-Brueghel. Pieter Brueghel noorema k�ige t�helepanuv��rsem �pilane oli Frans Snyders. T�nap�eval on
● AUGUSTE RODIN (1840 – 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks („Calais` kodanikud“, „Põrguväravad“).
maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks (,,Calais` kodanikud", ,,Põrguväravad")
AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks (,,Calais` kodanikud", ,,Põrguväravad"). Oma loomingu selle
annaabi.ee 
