Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja kehtestaja Maavalitsused Maakonna arengute suunaja Keskkonnaamet KSH järelevalvaja Siseministeerium Maakonnaplaneeringute järelevalve teostaja, regionaalarengu suunaja Sotsiaalministeerium Elukeskkonna kujundaja Kaitseministeerium Riigikaitse korraldaja, vastava taristu planeerija ja valitseja Kultuuriministeerium Kultuuri-, spordi- ning muinsuskaitsetöö korraldaja
Elutähtis teenus on teenus saaks ette võtta, et see oht mis... kunagi ei realiseeruks. … on hädavajalik eluliselt tähtsate 2.Tulemused aluseks ühiskondlike toimingute, omavalitsuses tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku Riskianalüüsi tulemused on ning inimeste majandusliku ja aluseks kriisireguleerimisplaanide sotsiaalse heaolu korraldamiseks. koostamisel, 9. Nimetage toimepidevuse maakonnaplaneeringute riskisanlüüsi olulisemaid ohu koostamisel, valla ja linna üld- ja kategooriaid detailplaneeringute koostamisel, Ohu kategooriad: inimtegevusest ehitiste ja rajatiste tulenevad( nt. Pommiähvardus, projekteerimisel ning streik, pantvangikriis); kriisireguleerimisalase koolituse loodussündmused (nt. Üleujutus, planeerimisel ja korraldamisel. põud, torm, pandeemia); 3
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk …eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale, hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks. 2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine;
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisele, maakonnaplaneeringute koostamisele, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisele, ehitiste ja rajatiste projekteerimisele, kodanikukaitsele, keskkonnakaitsele, ohtlike ainete käitlemisele. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade). Moodustatakse vastav grupp; riskiobjektide kindlaksmääramine, ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine. 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+v+k)t o R riskisuurus,
valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2. Riskianalüüsi tulemused on aluseks omavalitsustes – Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3.Riskianalüüsi teostamise tasandid riskianalüüsi kohustusega objektid/valla ja linna omavalitsused,/maakond ja tema riskianalüüs,/ sisseministeerium (ja teised)/EV valitsus ja kriisikomisjon. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid?
1) Eesmärk Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 2) Tulemused aluseks omavalitsustes Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid
sest tegemist oli spetsiifilise teemaga (liiklusohutus, transport, liikluskorraldus), mille valdajaid ei ole maavalitsustes ega kohalikes omavalitsustes. Antud planeeringu koostamisel jäi maavalitsusele administreeriv roll. See tuleneb seadusest ning kumab läbi ka kõigist planeeringuga seotud avalikest dokumentidest ning ajaleheartiklitest. Planeeringumaterjale ja ajaleheartikleid analüüsides ei ole näha ühtegi nö halli ala, mis on käsitlemata. Koostaja hinnangul on maakonnaplaneeringute koostamine küllaltki hästi reglementeeritud. Maavalitsusel kui planeeringu korraldajal on piisavalt võimalusi planeeringu protsessi täielikult juhtida. Maavalitsus seda võimalust ka kasutas. Olemas on võimalus tellida planeeringu koostamise teenus sisse pädevalt ettevõttelt. Koostöös spetsiifiliste riigiasutustega nagu Maanteeamet ja Keskkonnaamet suutsid maavalitsus ja AS Teede Tehnoskeskus planeeringuprotsessi pädevalt läbi viia ning koostada sisuka teemaplaneeringu.
E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasakaalustamine, tiheasustusega alade määramine loodusvarade, maastike ja looduskoosluste kaitsmise säilitamine, (seaduses täpsemalt)
2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil; 3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine. Näited: asustus, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga;
5 Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited. 1)säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 2)riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine 3)asustuse arengu suunamine 4)üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamine 5)eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav süsteem 6)maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine. Näiteks: Eesti 2010, inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine, Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga, looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1)maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 2)säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine 3)asustuse arengu suunamine 4)detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtide määramine väljaspool linnu ja aleveid
juhindumiseks maakonna ning valla ja linna territoriaalse riskianalüüsi koostamisel. §2. Riskianalüüsi eesmärk (1) Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda. (2) Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. §3. Mõisted (1) risk võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara; (2) tagajärg õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, elutähtsate valdkondade toimimisele, keskkonnale või varale;
§ 2. Riskianalüüsi eesmärk (1) Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. (2) Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. § 3. Mõisted (1) risk võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara; (2) tagajärg õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, elutähtsate valdkondade toimimisele, keskkonnale või varale;
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 221. [Kehtetu - RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 4. peatükkJÄRELEVALVE PLANEERINGUTE KOOSTAMISE ÜLE. PLANEERINGUTE KEHTESTAMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 23. Järelevalve planeeringute koostamise üle (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise üle teostatakse enne planeeringu kehtestamist. Järelevalvet teostavad: 1) maakonnaplaneeringute üle – Siseministeerium; 2) üldplaneeringute ja detailplaneeringute üle – maavanem. (2) Detailplaneeringu üle ei teostata käesolevas paragrahvis sätestatud järelevalvet, kui: 1) detailplaneering on koostatud vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga ja kõigi avalikul väljapanekul esitatud vastuväidetega on arvestatud; 2) detailplaneering käsitleb käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtumeid. (3) Järelevalve teostaja pädevuses on:
§ 2. Riskianalüüsi eesmärk (1) Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata maakonna ning valla ja linna territooriumil esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab riigi julgeolekut, inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. (2) Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. § 3. Mõisted (1) risk - võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervist, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara; (2) tagajärg - õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, elutähtsate valdkondade toimimisele, keskkonnale või varale;
2) üleriigilise transpordivõrgustiku arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil; 3) muu taristu, sealhulgas energeetika-, gaasi- ja sidevõrgustiku põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine. Riigi eriplaneering (1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika,
annaabi.ee 
