Näpunäiteid jalajälje vähendamiseks: · Vähenda lennureiside arvu, puhka rohkem Eestis · Kasuta ühistransporti isikliku auto asemel · Eluase vali ökonoomne, ära ela üksinda suurel elamispinnal · Mõtle, ennem kui ostad, väldi emtsionaalseid oste · Sorteeri jäätmeid Miks eestlaste jalajälg on nii suur? Jalajälg 1 hektari ringis · Pensionipõlvele lähenev poissmehest maamees, kes elab vanas 2toalises maamajas, äärelinnas, maakonnakeskusest kaugel · Elatub invaliidsuspensionist ja naabrustaludes tehtavatest juhutöödest · Sealsete perenaiste hoolitsusel tulevad lauale piim, või ja munad, hapukurk · Valla poest ostetakse vorsti ja leiba, oma põllult saab kartulit · Autot ei ole ja kaugele polegi vajadust liikuda · Riidemoest ei hooli, kasutatud esemeid sigineb siit sealt · Elektrit kulub vana raadio ja pisikese külmiku tööshoidmiseks · Ahju kütab oma metsast ja muidu tuulemurrust tehtud puudest
Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas. Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, KeskEestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala, piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju, LääneViru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Raplamaaga. Maakonnakeskusest Paidest on enamvähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km). Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km). Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks. LOODUS Järvamaal vahelduvad Pandivere kõrgustiku lainjad tasandikud, mida muudavad
eesmärk on välja selgitada Toila valla keskkonna seisund. Joonis 1 2. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Valla keskuseks on Toila asula, mis asub valla põhjaosas mererannikul, suurimast linnast Jõhvist vaid 12 km kaugusel. Teine suurem asula Voka asetseb vallakeskusest 4 km kaugusel. Suuremaid külasid on vallas 6. Toila ja Voka on küllalt suure tõmbejõuga asulad ning nii 3 maakonnakeskusest kui valla eri osadest peaaegu võrdse kättesaadavusega. Valla territoorium ei ole kompaktne. Elanikega tihedamalt asustatud põhjaosa on ida-läänesuunaliselt väljavenitatud kujuga, lõunaosa tingib kitsa kiiluna kaugele lõunasse. Toila valda läbivad riikliku tähtsusega Tallinn - Peterburi raudteeliin ning Tallinn - Narva mnt. Olulisi raudtee sõlmpunkte valla territooriumil ei ole. Valla veevarustuse eest hoolitseb Järve Biopuhastus. Tootmistegevus baseerub traditsionaalselt kalandusel
1. tervislike eluviiside edendamine – suurendab elanike sportlikkust ja vähendab kahjulike ainete tarbimist, pikendades seeläbi nende eluiga; 2. esmatasandi tervisekeskuste välja arendamine – tagab esmase arstiabi kättesaadavuse võimalikult inimeste elukoha lähedal, võimaldades seeläbi haiguste kiiremat avastamist ja ravi leidmist; 3. eriarstiabi säilitamine ja arendamine – tagab teenuse kättesaadavuse ka neile, kellel ei ole võimalik maakonnakeskusest kaugemale abi saama minna; 4. sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse tagamine – pikendab kvaliteetselt elatavat eluiga ning võimaldab hoolduskoormusega inimestel töötada; 5. tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna teenuste eksportimine – suurendab valdkonna konkurentsivõimet ja loob juurde uusi töökohti läbi välismaalastele pakutavate toodete; 6. vähema konkurentsivõimega inimeste toetamine – suurendab inimeste, kes endaga
arhitektuuriga rajatud linn avatud. Avatud nii külastajaile kui uutele ideedele: Sillamäele, Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisele "sillale" on loodud majanduslik vabatsoon, sadam, tegutsevad erinevad tööstusettevõtted jpm. Siit ka linna tunnuslause: Sillamäe värskete meretuulte linn Üldinfo Asukoht Sillamäe on linn Ida-Virumaa maakonnas. Ta asub Soome lahe lõunarannikul Narva lahe kaldal Sõtke jõe suudmes. Sillamäe kaugus maakonnakeskusest Jõhvist on 24 kilomeetrit. Lähim raudteejaam on 3 km lõunas asuv Vaivara raudteejaam Narva jääb 25 km kaugusele itta. Sümboolika Linna vapil on kujutatud sinisel põhjal kollaseid astmeid, mis sümboliseerivad silda ja mäge ning osutavad linna nimele. Astmed on iseloomulikud linna tänavapildis. Vapi värvid tähistavad merd ja liivaranda. Linnavalitsus aadress Kesk 27, 40231, Sillamäe tel (039) 25 700 kodulehekülg : www.sillamae.ee Transport
Linna moodustavad kaevanduste ja karjääride juurde tekkinud asulad – Ahtme, Kohtla (halduslikult Järve linnaosa), Kukruse, Oru, Sompa ja Viivikonna (koos Sirgalaga). Kohtla-Järve on geograafiliselt väga hajutatud, linnaosad paiknevad üksteisest kuni 40 kilomeetri kaugusel (Järve ja Sompa Viivikonnast-Sirgalast), kuuest linnaosast ainult üks – Järve – ei ole lahusosa. Kohtla-Järve keskmeks olev Järve linnaosa (umbes 21 800 elanikku) asub maakonnakeskusest Jõhvist 10 kilomeetri kaugusel Tallinna–Narva raudtee (Kohtla ja Oru raudteejaamad) ja Tallinna–Narva maantee ääres, koosneb Vanalinnast (ka Kohtla-Järve töölisasula), Järvest (ka Uuslinn või Sotsialistlik linnaosa) ja Kävast ning piirneb Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Lüganuse vallaga. Järve linnaosas asub Kohtla-Järve halduskeskus. Järve linnaosaga elanike arvult peaaegu võrdne Ahtme linnaosa (umbes 20 200
Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel. Lähimad raudteejaamad on Rapla 13 km ning Hagudi 13 km. Järvakandi vald asub Rapla maakonna keskusest 28 km, Tallinnast 78 km, Pärnust 60 km kaugusel, seega võib Järvakandit nimetada ka Eesti keskmeks. Järvakandi valda ümbritseb Kehtna vald. Lähimad vallad on Kaisma, Vändra, Raikküla ja Märjamaa vald.
joesuu.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=2b7d00d9-0705-42ad- a30d-acc388412481&groupId=1324387] 15.10.2012. 6. Narva- Jõesuu linna arengustrateegia ja kava 2004-2014. [http://www.ida- virumaa.ee/docs/base_1287381633_4.pdf] 15.10.2012. 7. Tooman, H., Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus. Argo kirjastus, Tallinn, 166lk. Sissejuhatus Narva- Jõesuu, kui kuurortlinn, asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Linna kaugus Narvast on 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km (Narva Jõesuu 2012). Narva- Jõesuu on tuntud nii Eestis kui ka välismaal, eelkõige Venemaal. Statistika andmebaasi põhjal elab Narva- Jõesuus elanikke 16.03.2012 a. seisuga kokku 2 564 (Statistika...2012). Käesolev töö käsitleb Narva- Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse hetkeolukorda analüüsides sellega seonduvaid ressursse ning turismi osatähtsust linna majandusele. Lisaks annavad autorid omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid
.. Järvamaa kergejõustikust ja kergejõustiklastest on järjepidevalt kirjutatud ajalehtedes, kuid pärast ,,Paide spordialmanahhi" ilmumist (1964. aastal!) pole tõsist kirjutist ajaloo tarvis tehtud. Samas on meie kergejõustik 1970-ndatest aastatest olnud edukam kui kunagi varem, mis väärib ajaloosse jäädvustamist. Antud kogumik on esimene kirjutis üle 40 aasta, kus kirjutatakse Järvamaa kergejõustikust ja tema arenguloost. PAIDE Alustame Paide linnast, kauaaegsest maakonnakeskusest, kus esimesed märkmed kergejõustiku kohta pärinevad aastast 1912. Paide oli üks neid provintsikeskusi, kus tegeleti uudse harrastusega, mida tunti siis atleetika ehk lihtsalt kergeharjutuste nime all, mille hulka kuulusid peale tänapäeva klassikaliste alade ka pallivise, kotisjooks ja võiduturnimine. Paide linnas alanud kergejõustikuga tegelemine laienes aastate jooksul tunduvalt ja tekkis tarvidus korraliku võistluspaiga staadioni järele. Enne Esimest
maateadust. Kihelkonnakoolid Kihelkonnakoolides jätkasid õpinguid vallakoolides hästi edasijõudnud jõukamate talupoegade lapsed. Kreiskoolid Asusid maakonnakeskusest ning keskendusid lugemisele, arvutamisele ja loodusteadustele. Reaalgümnaasiumid Kujunesid välja 1880. aastatel ning nendes 7klassilistes koolides pandi rohkem rõhku loodusteadustele.
annaabi.ee 
