*Rahvusväeosade loomine *Maapäev kuulutas end 15 novembril ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis *Manifesti avaldumine 23 veebruaril. Millega paistsid silma saksa võimud Eestis 1918a okupatsiooni ajal ? *Range okupatsioonirežiimiga *Ametliku keele muutmisega saksa keeleks *Saksakeelse õpetuse sisseviimise Tartu Ülikooli ja gümmnaasiumitesse *Toiduainete väljaveoga *Kutsuti kokku maakogud ja maanõukogud © Siimo Lopsik 2010 Millised olid iseseisvumise olulisemad eeldused (4) ? *1 maailmasõda *Maapäev *Veebruari revolutsioon *Rahvusväeosade loomine *Ohvitserkond Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti Päästjaks (kes tulid appi ja läksid sõtta) ? *Soome vabatahtlikud *Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid *Rootsi ja Taani vabatahtlikud *Inglise Eskaader
17. sajandiks oli Duuma muutunud väheefektiivseks. Riigi aparaadi põhiosa moodustasid prikaasid, mida loodi juurde, kuid nende asutamiseks puudus kindel süsteem. Mõne valitsusharuga tegeles mitu prikaasi. Kuid seoses prikaasidega kujunes välja ametnikkond (nt djakid), loodi vojevoodkonnad (haldusüksus). Maakogud: Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos (eelkõige käsitleti välispoliitikat). 1649. võeti vastu ,,Maakogu seadustik" (järelandmised aadlikele, vormistati talupoegade pärisorjus ja sunnismaisus). Pärast 1653. enam Maakogu kokku ei kutsutud, seda asendasid nõupidamised seisuste kaupa. Peeter I: 1711. asutati kõrgeima riigiasutusena Senat; alustati uute
17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid 16saj tekkinud prikaasid,üle 40.prikaaside hulgas tähtsaim ,,Saadikute Prikaas".juhtis tugev riigitegelane. Seoses prikaaside tegevusega kuj. ametnikkond, tähtsaimad djakid pärinevad aadlike seast. Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, moodustati selleks vv linnast koos maakonna. Eesotsas keskvõimuseatud vojevood. Maakogud Seisuslik esindus tekkis Venes 16saj, esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a, seoses Moskva ülestõusuga. Ivan IV oli vastu, kuid siiski sunnitud aksepteerima maakogu. 1584.a nim. ametisse ta poeg Fjodor, Boriss Godunov. 1613.a. nimetati ametisse Mihhail Romanov. Tähtsaid otsuseid langetas see kogu 1648-1649, samal aastal võeti vastu maakogu seadustik, järelandmised aadlikele, talupoegade pärisorjus, selle päritavus.Talud ja nende vallasvara - mõisahärra omand. Kaasnes ka sunnismaisus
poega Dmitrit(ta suri). suri ka Fjodor. kokku kutsutud maakogu valis Godunovi tsaariks. troonile tuli Vale-Dima I. üsna pea suri. uueks valitsejaks ülestõusu juht, ei püsind kaua; võideldi Poolaga; järgmine tsaar Mihhail Romanov->segaduste lõpp;valitses Bojaaride Duuma; prikaasid-administratiivaparaadi põhiosa; ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus, 5 12. Vene riik 18. sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Peeter I; asutati Senat;uued keskasutused-kolleegiumid; kohalikus halduses kehtestati kubermangude süsteem;Pets üritas lahutada kohtu-ja administratiivvõimu; Peeter III viis
eesti seltsid ja erakonnad keelati, rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali, enamluses kahtlustatud lasti maha või arreteeriti, juhid nt. Päts saadeti Ida-Preisimaale vangi. Venemaale põgenes ka Laidoner. Keeleks sai saksa keel, mõisad ja muu omand tagastati omanikele, põllumajandussaadusi saadeti Saksamaale, tehased soikusid, tööpuudus suurenes, linnad olid näljas. Rüütelkonnad arendasid tegevust ühinemiseks Saksamaaga kutsuti kokku maakogud, seejärel Eesti- ja Liivimaa ning Riia maanõukogu (see otsustas luua Balti hertsogiriigi personaalunioonis Saksamaaga- ametisse pandi valitsus ja sõjajõude formeeriti). Välisdelegatsioon sai aga iseseisvusele toetust Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. 1918 vajusid Keskriigid kokku ja Saksa liitlased alistusid. Nov. puhkes Saksas revolutsioon, kuulutati välja vabariik 11.nov. sõlmiti Antantiga Compiegne'i vaherahu, alustas uuesti tegevust Eesti
ka Fjodor. Kokku kutsutud Maakogu (500 meest) valis Godunovi tsaariks. Peale Godunovi ootamatut surma tuli troonile Vale-Dmitri I, kes 1606.a rahutustes tapeti. Uueks valitsejaks sai ülestõusu juht vürst Vassili Suiski. Sõditi Poolaga. Järgmine tsaar oli Mihhail Romanova - segaduste lõpp. Edasi valitses Bojaaride Duuma: ametnikkonnast olid olulised djakid; kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad; maakogud kinnitasid/valisid tsaare, osalesid valitsustöös; ,,maakogu seadustik" määras pärisorjuse, sunnismaisus. 12. Kuningavõim Rootsis 17. saj. 1599 vabanes Rootsi unioonist Poolaga. Valitsema hakkas hertsog Karl. Riigipäeval valiti kuningaks Karl IX. Tähtsat osa riigi valitsemises etendas Riiginõukogu, mille koosseisus oli juhtiv riigikantsler ehk kantsler. Aeg-ajalt kutsuti kokku Riigipäev, mis esindas nelja seisust-vaimulikkonda, aadlit, linnakodanikke, talupoegi
järgi ,teise osa moodustasid territoriaalsed prikaasid, kolmandad olid ellu kutsutud mõne kitsama ülesande lahendamiseks mõnikord ka ajutiselt. Segadust suurendas asjaolu, et mõne haruga tegeles mitu prikaasi. Prikaaside tugevusega seoses kujunes ametnikkond, kelle hulgas tähtsamad olid djakid, kes pärinesid aadlike seast (tavaliselt). Kohaliku halduse tsentraliseerimiseks loodi vojevoodkonnad, mis moodustati selleks välja valitud linnast koos maakonnaga. Eesotsas oli vojevood. Maakogud Maakogu kui seisuslik esindus tekkis juba 16.saj. Esimene kutsuti kokku seoses Moskva ülestõusuga. Järgnevatel alustati reforme. Ivan IV suhtus eitavalt seisuste esindusse ning oli selle vastu, et seal osaleksid linnade esindajad. Ta oli sunnitud Maakogu aktsepteerima. Pärast tema surma läks Maakogu õiguseks ka tsaari ametisse kinnitamine või valimine.(Fjodor, Romanov) Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eelkõige välispoliitikat.
eesmärki - pool-iseseisva Balti riigi loomine, mis oleks küll üks osa Saksamaa keisririigist, aga siiski suhteliselt lõdvalt seotud ala. Oma võimu säilitamine oli siiski oluline. Peamiseks takistuseks Balti riigi loomisel oli Bresti rahuleping, mis jagas Balti kubermangu 2 lehte. Vastavalt Bresti rahulepingule jäid Eesti- ja Liivimaa veel Venemaa suveräniteedi alla. Märtsis lõpus leiti, et tuleb kõikidest ühiskonnakihtides luua maakogud, mis võtaks otsuseid vastu. Eestimaa maakogu ja Liivimaa maakogud. Esindatud olid suurmaaomanikud (baltisaksa mõisnikud), väikemaaomanikud (eestlased, lätlased), rüütelkonnad, kirik ja linnad. 10. aprillil toimus Riias Liivimaa maakogu valimised. Riia maakogu jaoks oli Konstantin Päts koostanud protestikirja, mille Koemets ette luges - selles vihjati endistele vene seadustele, mis ei lubanud valla eestseisjatel valimistel osaleda, samas juhiti
veebruaril tsaariks [161345], pannes aluse Romanovite dünastiale Venemaa troonil. Legendi järgi üritas poolakate väesalk noort tsaari enne Moskvasse jõudmist kinni võtta, teejuhiks hakanud talupoeg Ivan Sussanin juhtinud aga seltskonna sohu, hukkudes ka ise, andes elu tsaari eest. Nii sise- kui välispoliitilise stabiilsuse saavutamine nõudis veel aastaid. Segaduste aja pärandina kutsuti veel mõnda aega tähtsamate otsuste läbiarutamiseks kokku maakogud. Kuigi bojaarkond oli lootnud opritsnina-eelse ,,vana hea aja" tagasitulekule, jätkas ka Mihhail isevalitsejana, jagades mõnda aega võimu patriarhist isaga. Mihhaili poja Aleksei [164576] valitsemisaeg oli täidetud rahutustest. Suurimaks neist kujunes Stepan Razini juhitud Doni kasakate mäss, mis kasvas üle kogu Alam- ja Kesk-Volgamaad haaravaks talurahvasõjaks (167071). Ulatusliku rahvakäärimise tõi kaasa ka patriarh Nikoni läbiviidud kirikureform. Pikaajaline
annaabi.ee 
