Aafrikas ja Vaikse ookeani saartel leiab mitmeid etnilisi usundeid, ka judaismi ja Jaapani sintoismi võib pidada etniliseks. Kosmopoliitsemad on islam ja ristiusk, mida kohtab ühes või teises vormis pea kogu maailmas. Kõiki neid usundeid ühendab aga see, et muutuvates geograafi- listes, ajalistes ja kultuurilistes oludes on need (või arusaam neist) ka ise suuremal või vähemal määral pidevas muutumises. Religioonid maailmakaardil Maailmareligioonide kaarti pole lihtne koostada. Selles toos tuleb ette mitmeid tõlgenduslikke ning statistilisi probleeme. Kõikides riikides ei peeta statistikat täpselt ja erapooletult. Samuti ei pea inimesed ennast selgelt ühe religiooni liikmeks. Jaapanis on näiteks tavaline, et inimene on ühtaegu sintoist ja budist abiellub shint, maetakse aga budistlike riituste kohaselt. Religioonide kohtumine võib viia sõja või ka sunkretismini (usundite segunemiseni)
KKULTUURI AJALUGU 1 TUND KULTUURI OLEMUS KULTUUR tuleb ladinakeelsest terminist colere kui ka cultus. kultuur on niisiis seotud inimeste igapäevaeluga ja nede pidustuste ja pühadega, mis väljuvad nö selle maailma piiridest. kultuuri ja religiooni omavaheline side, religioon kui kultuuri alus religiooni asendused, nende olemus (sekularism, new age, nn uued kultuurid) RELIGIOONID TÄNAPÄEVA MAAILMAS maailmareligioonide jaotumus: (Kristlus-2.1 miljardit inimest(neist 1.05 miljardit rooma-katoliku kirikus). (Islam-1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1.05 miljonit idakirikud-240 miljonit Aafrika iseseisvad kirikud-110 miljonit nelipühalised-105 miljonit kalvinistid-75 miljonit
Taoisti ja taoismi järgijat võibki tegelikult juba maagiliseks pidada, kuna nende tarkus on maagiliselt lihtne ja keeruline samal ajal, nagu ka põhimõte kulge kulgemata. Järgnevalt vaatlengi erinevaid maagilise taoismi osasi ning uurin, mida üldse sisaldab endas maagiline taoism ning kuidas see avaldub. Laozi ja maagia Lao Zi nimi tähendab vana õpetajat ja selle nime taga peitub salapärane ja ajalooliselt vaieldav isik (Hattstein 2007: 43). ,,Maailmareligioonide" autori, Markus Hattsteini sõnul ei mängivat Lao Zi enda puhul maagia mingit rolli, kuid tema koolkonnas omandas see aja jooksul olulise koha. (Hattstein 2007:44) Kuigi sellele arvamusele on ka vastupidiseid väited, et maagia oli siiski juba ka Laozi enda jaoks oluline, kindlat seisukohta ei saa võtta, kuid jällegi Lao Zi teos ,,Daodejing" on siiski ka maagiliste joontega. Hattstein räägin edasi, et muutunud taoismi (rahvaliku taoismi) suur
Üks on sakraalne (sisaldab pühasid, jumalikke ja müstilisi või üleloomulikke jõude). Teine valdkond on profaanne (maine, arusaadav, mõistetav). Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimaajaloos tekkisid. 12. M. Weber usust, preestrid ja prohvetid Weberit huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Teoses ,,Maailmareligioonide majanduseetika" vaatles ta islami, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja prkatilise konteksti majandustegevusele. Raamatus ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" näitab ta, kuidas predestianatsiooniõpetus tekitas inimeste mure lunastatud saamise pärast ja sobis ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega, mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel
Arvas, et tekib orgaaniline solidaarsus --> tekkivad uut tüüpi organisatsioonid, mis individualiseerunud töölist ja abstraktset riiki omavahel ühendavad (MTÜ-d, ametiühingud jms). Mehaaniline --> orgaaniline. - Weber: Nägi võimalust, kuidas anoomiast üle saada. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-5, e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): # huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi). Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul. ,,Protestantism on kapitalismi alustala." # tekkis idee tööst kui kutsumusest, mitte kui needusest ("palehigis pead sa oma leiba sööma") (NB: ka Marxi nägemus tööst tegelikult on sarnane kutsumuse ideele. Homo faber.)
ühiskonnakorralduse aluseks, et moslemid peavad pöörduma algse õpetuse juurde ja et lääne sõjaline-, poliitiline, kultuuriline ja sotsiaalne mõju islami maailmale on isalmi vastu. Kasutatakse ka mõisteid poliitiline islam ja islami aktivism. Budism - (360 milj.) Levik maailmas: enamik budiste elab Aasias. Myanmari ja Tai elanikest on budiste 85% ja Kambodza, Laose ja Jaapani elanikest üle 70%. Tais ja Bhutanis on budism riigiusuks. Peale nende maailmareligioonide on väga suure pooldajaskonnaga usud veel hinduism (900 milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). o Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise
õigussüsteem saria peab olema ühiskonnakorralduse aluseks, et moslemid peavad pöörduma algse õpetuse juurde ja et lääne sõjaline-, poliitiline, kultuuriline ja sotsiaalne mõju islami maailmale on isalmi vastu. Kasutatakse ka mõisteid poliitiline islam ja islami aktivism. 3) Budism - (360 milj.) Levik maailmas: enamik budiste elab Aasias. Myanmari ja Tai elanikest on budiste 85% ja Kambodza, Laose ja Jaapani elanikest üle 70%. Tais ja Bhutanis on budism riigiusuks. Peale nende maailmareligioonide on väga suure pooldajaskonnaga usud veel hinduism (900 milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). 2. Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes
mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. # ehk siis "Ma müüd oma tööjõudu, et toota asju, mida ma ei vaja, et teenida raha, et osta asju, mida ma vajan, kuid ei tooda." - muutunud on ka töö kultuuriline tähendus. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920): Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim, 1904-5 (e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): * huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi) * Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul # tekkis idee tööst kui kutsumusest, mitte kui needusest ("palehigis pead sa oma leiba sööma") (NB: ka Marxi nägemus tööst tegelikult on sarnane kutsumuse ideele) * protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja
eesmärgiks on maailma ja teatud sotsiaalsete gruppide elusaatuse mõtestamine. Kõigile maailmareligioonidele on Weberi hinnangul omane väärtusratsionaalsus, st sotsiaalne käitumine on motiveeritud abstraktsest ideaalist. Weber leidis, et kalvinism innustas inimesi otsima lunastust läbi 'heade tegude' ja 'ränga töö' materiaalses maailmas. Erinevalt mitmetest teistest religioonidest, kus lunastuseni jõuti seesmise vagaduse ning materiaalsest maailmast eraldumise teel. Maailmareligioonide osas on seega mitmeid erinevusi: 1. kas on tegemist lunastustüüpi religiooniga (näiteks konfutsianism seda ei ole), 2. kas inimene saab ise mõtestada oma elu ja maailm ning oma tegevusega mõjutada enda lunastust, või on lunastus vaimulike, usulise institutsiooni vahendada (läbi sakramentide, rituaalide vms). 3. Prohveteid on kaht liiki: eetiline (tehke nagu ma ütlen, mitte nagu ma teen) ja eeskuju andev (jätab eeskuju oma käitumise läbi). Viimane kaldub olema elitistlik,
annaabi.ee 
