Višnuism Šivaism Šaktism Višnuism Višnu maailma alalhoidja, inimeste abistaja Põhja-Indias märgiks kolm vertikaaljoont laubal Šivaism Šiva Jumalik hävitaja Jooga isand Kolm horisontaaljoont laubal. Igal pool Indias Budism Arenes brahmanismist VI ja V sajandi keskel Rajaja Gautama Buddha ehk Valgustatu Eesmärgiks nirvaana saavutamine Suurimaid maailmareligioone Budism Eestis Algus 1960, 1970ndatel Linnart Mäll Hakkas tõlkima budistlikke tekste algkeelest. • Seadmuseratta käimapanemine (2004) • Dhammapada (1977, 2004) • Teemantsuutra (1975, 2005) • Südasuutra (1989, 2005) Eesti Budistlikud organisatsioonid Praegu tegutsevad Eestis : Eesti Budistlik Kogudus Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus Lääne Budistliku Vennaskonna
Ja see oligi julma kriitika põhjuseks. Weber see-eest uuris religiooni, vaadates temale kui kultuuriosale. Ta ei pidanud oluliseks, kes oli selle algatajaks, ta uuris selle mõju ühiskonnale, ökonoomiale; ta panustas sotsioloogilisse religiooni jne. Veel üheks erinevaks jooneks on see, et Marx lihtsalt uuris religiooni küsimusi, kuid Weber tõi sisse uuendusi, niisugused nagu klassifikatsioon, uuringu uued meetodid, püüdes korrastada maailmareligioone. Weber süvenes sellesse küsimusse rohkem ning nimetas oma töid terve projektina, mida ta jaotas kaheks. .Marx räägib sellest, et inimene loob religiooni, religioon aga ei loo inimest see on samuti vaidlustav küsimus, siin tuleb vaadelda, missuguses kontekstis kasutada sõna ,,loob", sest luua saab mitte ainult materiaalses mõttes, aga ka vaimses, niisugune mõte on võimalik välja tuua Weberi tsitaatidest.
Seejuures oligi ülimaks eemärgiks taassünniahelast pääsemine. Lisaks hinduisumile arenes 5-6. sajandil budism, mis tuli brahmanismist. Budismi rajajaks oli Gautama, keleset sai hiljem Valgustatu ehk Buddha. Budism pani rõhku taassündidest pääsemise himudest vabanemisele, õigele käitumisele ning vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatusele. Nii sai saavutada õnnistatud hingerahu ehk nirvaana. Tänapäeval on budims üks suuremaid maailmareligioone. Ameerika põliskultuurid Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes geograafiliselt lähedastes, kuid looduslikult küllalt erinevates piirkondades: Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Läänest ja lõunast piiras neid vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just juunist oktroobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Tihti esines aga
linnalähedastesse väiksematesse asulatesse Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku tegevusalasid primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris Tööpuudus- on olukord, kus tööealistele inimestele pole piisavalt töökohti Usund- usk üleloomulikesse olendidesse või jõududesse, millele lisandub usutunnistus. Usundiga on seotud kindlad moraalinormid, tavad ja institutsioonid. On olemas rahvususundeid ja nn maailmareligioone Põllumajandus, kalandus ja toiduainetetööstus Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mil taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene kapitalikulu, väike saagikus ja suur tööjõukulu Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel
Minu aastatöö on kokkuvõte baha'i usust. Et seda paremini tunda ja avastada, soovitan kõigil selle kohta ise lugeda ja näiteks mõnda baha'i kogudusse infot hankima minna. Te ei kahetseks seda, baha'i usund on tõesti huvitav ja kaasahaarav. 3 1. BAHA'I USUNDI ÜLEVAADE Baha'i usk, mis sai alguse poolteist sajandit tagasi Iraanis, on tänapäeval üks kõige kiiremini kasvavaid maailmareligioone. Üle viie miljoni järgijaga, kes elavad sõna otseses mõttes igas maailma riigis, on see iseseisev maailmareligioon oma geograafilise leviala poolest kristluse järel teisel kohal. Baha'id elavad rohkem kui 100 000 paigas üle kogu maakera. Selline usu laiaulatuslik levik näitab baha'ide pühendumist maailmakodaniku ideaalile. (Mis on baha'i usk ?) Baha'i usu rajaja on Bahá'u'lláh, Teheranis sündinud pärsia aadlik, kes 19. sajandi keskpaigas
selle ruuumi muutumine aajas ning religioonide omavahelised suhted. Ka religiooni väljendused maastikul omavad suurt tähtsust. 1.Kristlus- katoliiklus: (protestandid) ja õigeusk: (Moskva, Konstantinoopoli, Gruusia, Armeenia, Albaania) kirkukulõhe 1054. Ameerikas on levinud protestantlus ja rooma-katoliku. Euroopas katoliiklus, Venemaal õigeusk ja Austraalias protestantism. 2. Islam- nooreamaid maailmareligioone. Prohvet muhhamed sündis a 571. 1,4 miljardit islami järgijat ning see kasvad pidevalt. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süteem. Judaism- juudi rahva religioon. Araabia maades ja Aafrika põhjaosas. 3. Hinduism- kolmas järgitajte poolest. On üks maailma vanimaid religioone, tekkis u 4000 aastat tagasi,
Eesmärgiratsionaalsuse eesmärgiks on saavutada teatud eesmärk, tagajärg. Väärtusratsionaalsuse kohaselt inimesed teevad midagi lihtsalt selle pärast, et tegevust ennast peetakse mingil põhjusel heaks, tagajärjed on seejuures teisejärgulised. Areng väärtusratsionaalsuselt eesmärgiratsionaalsusele toimub nii religioonis, majanduses kui poliitikas. Religioon ja ratsionaalsus Max Weber leidis, et teatud tingimustes religioon põhjustab sotsiaalseid muutusi. Weber uuris maailmareligioone (eriti kristlust, konfutsianismi ja hinduismi) ja religioonide suhet kapitalismi arenguga, eeldades, et religioossed ideed ja uskumused mõjutavad ühiskonda ja ühiskondlike institutsioone. Religioon on Weberi lähenemise kohaselt otseselt seotud inimeste ja sotsiaalsete gruppide igapäevaste eesmärkide ja majandusliku toimetulekuga. Karisma mõju sotsiaalsele muutusele Eristades kolme legitiimse domineerimise õigustust (traditsionaalne, karismaatiline ja ratsionaal-
annaabi.ee 
