Nende andmed põhinesid sellel, mida nad olid oma silmaga näinud. Näiteks kunagi usuti, et maailm on hiiglaslik lame ketas, mida hoiavad oma kilbil kilpkonnad. Selle maailmapildi muutis kehtetuks Aristotelese teos ''Taevastest'', kus tõi ta argumendid, miks maailm on pigem ümmargune kui lapik. Ptolemaios täiustas Aristotelese pilti, kujutades terviklikku kosmoloogilist sfääri. Ka need maailmapildid põhinesid sellel, mida inimesed olid näinud ja vaadelnud. Vahepeal loodi veel erinevaid maailmapilte, mis tundusid kas rohkem või vähem tõenäolised, kuid suuremat tõestust oli neile raske leida. Inimestel oli raske avastada midagi, mida palja silmaga ei näinud, kuid puudusid ka vahendid, millega kaugemale näha. Kui 17. sajandi alguses leiutati teleskoop, siis tekkis inimestel võimalus näha kaugemale. Vaadeldav maailm suurenes ning sellega ka teadmised maailmapildist. Sel ajal pandi alus meie praegusele maailmapildile. Ka mikroskoobi leiutamine avardas meie
Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad maailmapilti muutma. Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt on nüüdisaegsete füüsikateadmiste filosoofilise mõtestamise tulemusel moodustunud terviklik maailmanägemus. Maailmapildi mõiste ja areng Maailmapilt- ettekujutlus maailmast, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Maailmapilte võib liigitada kolmeks: 1. Teaduslik- eesmärgiks luua teadmiste süsteem, mille elemendid on omavahel seotud põhjuslike seostega. 2. Mütoloogiline- eesmärgiks on luua teadmiste süsteem, mille elemendid ei pea olema põhjuslikult seotud. 3. Pragmaatiline- ei tegele teadmiste süsteemi loomisega, piirdutakse teadmistega isikliku heaolu tagamiseks.
See süda sarnaneb Nipernaadi omaga, kelle imelisest teekonnast on kirjutanud Goethe oma teoses ,,Nipernaadi``. Ausõna, vahest on mul endalgi selline tunne, et võtan ka oma sitse asja ja lähen elan kuskil, kus kõik peavad minu erilisust tähtsaks. Kui vanasti käisid noored mehed metsas enda elumõtet otsimas, siis mina lahkuksin kodunt, et leida endale koht, kus oleksin õnnelik ja uhke, et olen ainult mina ise ja mitte keegi teine. Nipernaadile meeldis unistustega joonistada maailmapilte, mis panid naised temasse armuma ja ka pettuma. Ta valetas homse kohta, et pääseda eilsest päevast. Nipernaadi oli imeline inimene, kes peatus vaid korraks, et pakkuda inimestele natuke erilisust ja siis jälle edasi minna ning ta jäi alati iseendaks, kuigi valetas endale isegi kuninga krooni pähe. Elu muudab ja õpetab meid tohutult, ta paneb meid võitlema oma õiguste eest ja rügama rasket tööd, tema eristab meid teistest ja teeb meid sellega kas õnnelikuks või hoopis kurvaks
suhtumist haridusse ja kultuuri. Arutle ka selle üle, millised väärtushinnangud iseloomustavad erinevaid põlvkondi. Võid tuua näiteid igapäevaelust, kirjandusest või filmikunstist. Pealkirjasta kirjand. (60 punkti) Noorte väärtushinnagud tänapäeval Tänapäeva avatud maailmas on inimese erineva tugevusega gruppide infoväljades, mis sageli esindavad osaliselt erinevaid väärtussüsteeme ja maailmapilte. Ajas on muutunud suhtumine kultuuri ja haridusse. Ajapikku on noored muutunud rohkem indivistiteks ja on suunatud rohkem oma edukusele kui ühiskonnale üldisele. Tänapäeva noored erinevad 40-50ndate põlvkonna noortest oma väärtushinnagute poolest: kui mitukümmend aastat tagasi peeti hariduse ja töö juures tähtsaks nendest tulenevat kasu ühiskonnale ja üldist silmaringi laiendamist, siis nüüd tõstetakse isikliku huvi ühiskondlikust kõrgemale
Hans-Georg Gadamer kirjutas artiklis 'Võimetus kõneluseks', et kõnelus kui info vahetamise vorm subjektide vahel, seab alati vastavusse kõnelejate maailmapildid, nägemused. Mina loen sellest välja, et maailmapilt tähendab ka inimese emotsioonide, hirmude, ambitsioonide kogumit, mis minu poolt otsitavat objektiivset teadmist juba oma olemuse (mõtlejast sõltuvuse) tõttu moonutavad. Seega leian, et Gadameri järgi ei ole võimalik tõeline, kõigi kõnelejate maailmapilte vastandav vestlus rohkema kui kahe subjekti vahel. Leian, et objektiivsusest on kahe subjekti vaheline teadmiste keskmistamine veel kaugel. 4. Kui aga tekiks olukord, kus kõik inimesed, teadvused, leiaksid ühise keele, mingi ühise teadmise. Näiteks: hommikul läheb valgeks; munapudru on kolesteroolirikas; põhjapoolusel on külm; inimese tapmine on halb. Kas eeldusel, et kedagi meist targemat (objektiivsemat teadvust), kellelt küsida, ei
Kvarkide avastamine (1975) Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus (G. Bednorz, A. Müller, 1987). Edasised arengusuunad on mikromaailma sügavusse (elementaarosakesed, juhitav termotuuma reaktsioon, antiaine jne) ja megamaailma avarustesse (mustad augud, varjatud mass jne). 1.3. Füüsikaline maailmapilt Mis on maailmapilt? Ettekujutus maailmast (loodus koos inimühiskonnaga), selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Meie uurimused on näidanud, et maailmapilte võib liigitada kolmeks: teaduslik: eesmärgiks luua teadmiste süsteem, mille elemendid on omavahel seotud põhjuslike seostega. mütoloogiline: eesmärgiks on luua teadmiste süsteem, mille elemendid ei pea olema põhjuslikult seotud. pragmaatiline: ei tegele teadmiste süsteemi loomisega, piirdutakse teadmistega isikliku heaolu tagamiseks. Meie käsitleme ainult teaduslikku maailmapilti ja just selle kitsamat varianti –
panna nad mõtlema inimese olemuse ja kultuuride erinevuse üle. Kuna enamus inimesi lähtuvad asjadesse etnotsentristlikult. Antropoloogia ülesanne on olnud ka läbi erinevate kultuuride näitamise näidata et kõik kultuurid on võrdsed kuigi nad on erinevad ja läbi selle suurendada tolerantsust, eelkõige lääne ühiskonnas. Suhtumise mõjutamisel on antropoloogilistel filmidel just eriti suur potentsiaal, aitab inimesel end samastada, et mõista erinevaid maailmapilte. 20.11.14 Ameerika visuaalsest antropoloogiast. Täpsemalt 50-60ndad. Harvardi ,,koolkond" - grupp filmitegijaid, kes panid aluse USAs etnograafilisele filmizanrile. Tegemist pole niivõrd ühtse stiiliga või kindlat tüüpi nägemusega, vaid pigem on geograafiline ühisnimetamine, kõik olid üht või teist moodi seotud Harvardi ülikooliga. Filmiuurimise keskus, (1866) rajati alguses Harvardi ülikooli etnoloogia-antropoloogia muuseumi juurde.
sellelt positsioonilt, kus see kord, selge ja kindel maailmapilt enam ei kehti. See on jälle veider positsioon, et see lausuja on nende ideede pooldaja ja iatseb möödunud aegade põhimõtteid taaskord jälle tagasi. Aga selle kohta, milline on olukord olevikus, midagi ei öelda. Minevikupildi kaudu aga antakse ometi mõista, et see kindel ja selge maailmapilt on lagunenud nii, et ühe ja kindla maailmapildi asemel on väga palju maailmapilte ja mingit muud eetikat peale kristliku eetika. 90ndate luule puhul on just Krulli luulekogu see, kus ta esitab kõik võimalikud uue luule, teistmoodi kirjutatava reeglid ja proovi, katsetab läbi võtted, kuidas järgnevalt võiks eesti Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi luule edasi areneda. See on pöördelise tähtsusega luulekogu
järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid) SPEKULATIIVNE: arendab välja oma mõistete süsteemi, toetutakse mõistusele, spekuleeritakse probleemide üle lähtudes oma süsteemist. (Nt Hegel) VÕIMALIKKE MAAILMAPILTE MÜTOLOOGILINE MAAILMAPILT tugineb pärimuslikele usaldav-uskumuslikele kujutelmadele, milles ebatavaliste olendite, olevuste, sündmuste jne abil mõistetakse, seletatakse ja taasluuakse maailma ning loodus- ja ühiskonna-nähtusi, nende edasikestmise põhjuseid ja tingimusi. Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus. Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt
annaabi.ee 
