ja kompetentsi oma asju ISE otsustada.) Maslow, Abraham H. (1907-1970) - oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida
hirmkirg, saatusekelluke, leekkeel, leekveetlev, tõemeel, purpurpulss, purpurkõrgus, armastussurm, helkpilklev, peegelpuhas jne. Teisenenud on Kareva luule liigendus. Üksikluuletuste asemele on tulnud pikemad, nummerdatud tsüklid. Väliselt annab see juurde suursugusust, sisuliselt aga suuremat ei muuda. Kareva kirjutab endiselt valguse poeesiat, kuid selles on rohkem jumalikku tõeteadmist, omaetteolekut kõrgeimas mõõtmes. Tule, tõeline elu - tule põrmusta; pühitse meie maailmakogemus oma kõrgesse selgusse (lk 11). See on oluline kutse. Luuletaja teab, et selgusele, mõõtmatule jumalikule informatsioonile avaneb ligipääs niisuguse teadvuseseisundi kaudu, milles sisaldub võimalikult suures kontsentratsioonis valgusenergia. Võti selles, valgustatuses, ongi. Ilmutuslikust valgustuskogemusest saab alguse pidev pingeline püüe ületada reaalselt tajutavaid dimensioone, üleminek ülemmustrisse. Kareva iga luuletus on kui
tasakaalumeel, elumeel), mis pole suunatud välismaailma poole, vaid sissepoole oma keha suunas: nad annavad teada tema asendist ja liikumisest ruumis (liikumis- ja tasakaalumeel), tema puutumisest asjade vastu (kompimismeel), ka sisemiste organite tundlikkusest (nn elumeel). Ruumis liikumist, naha vastu puutumist, raskusjõu mõju kogeb laps aga kaheti: ühelt poolt enese keha ja teiselt poolt ruumilis-ainelist välismaailma, milles tema keha asub. Siin saavad kokku enesekogemus ja maailmakogemus, mida toetavad siis lasteaias pakutavad tegevused ning aja planeerimine. Eurütmia kõik seisavad ringis ning tund algab tervitamisega, seejärel kuulatakse vastavalt aastaajale luuletus. Seejärel toimub õpetaja eestvedamisel värsi või muinasjutu esitamine, mida saadavad erinevad liigutused ja liikumised, mida lapsed järgivad ja matkivad. Liigutused ei ole juhuslikud, vaid kooskõlas õpetaja poolt loetud värsi või jutustusega. Lõpetakse vaikselt
Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises.. Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt. A.Maslow. (1907-1970) Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre): Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme
Mis ei ole teadmiste allikaks? Intuitsioon – kas õigustab teadmist? Rosentau on seisukohal, et ta ei õigusta teadmist, aga hüpoteesi kui teadmisseisundit iseloomustab. Intuitsioon: kogemusel põhinev vaistlik asjade, sündmuste, inimeste, tegude, samuti loomingu tulemuste ettenägev või ennetav aimdus, mis ennetab loogilist arutlust või empiirilist uurimist. Intuitsiooni allikad: - meeleline ja mõistelis-refleksiivne “maailmakogemus”; - tegutsemise ja tegemise (loomise) kogemus; - keelelise ja esemelise suhtlemise kogemus; - emotiivne (tundmise) kogemus, - empateetiline (“kaasatundmise”) kogemus. Intuitsioon on tõhus abivahend põhjenduse koostamisel, hüpoteeside ja uurimisülesannete püstitamisel, kuid nõrk või ebasobiv argument. 40. Mille poolest erinevad tõenäosus ja tõepärasus?
saj valgustusajastust. Modernism on tunduvalt noorem. Esimesed kultuurinähtused päris ehk 19.saj teisest poolest. Rakendunud alles 20.saj esimesel veerandil. Ühtäkki leidis aset ismide boom. Modernsus toetub mõistusele, mõistuslikule maailmapildile üritab välja selgitada universaalset tõde. Modernism on pigem reaktsioon modernsele maailmapildile. Mitmete modernistlike kunstnike arvates mõistuskeskne maailm on küsitav. Universaalset tõde ei võimalik saavutada. Inimese isiklik maailmakogemus, mis võib väljenduda sürrealistlikul kujul, on see millest modernism jõudu ammutab. Modernism on siiski modernse maailmakorra tagajärjel. Moderne teooria on siiski aidanud kujuneda sellisel inimtüübil, kes üldse modernistliku maailmavaadet võimalikuks peab. Modernsus on ka alati esitanud poliitilisi programme ja teostab neid vahelduva eduga. Kuidas mõistusliku maailmakorda peaks teostama ja ellu viima. Modernse poliitilise tegevuse tagajärjel on leidnud
osavõtjatele/sihtgrupi küsitlemine, programmi elluviimise protsess/hindamine, ekspertide hinnang programmile. Jätkamine – 1. samal kujul, 2. muudetud kujul Uute poliitikate algatamine Lõppemine (selles tähenduses, et eesmärgid on saavutatud ning oleks ebaefektiivne seda poliitikat jätkata) Katkestamine (osaline katkestamine või asendamine) Veel probleeme: tihti muutub hindamine kulukaks (suurte projektide puhul on maailmakogemus 1% programmi kogumaksumusest); teine suur probleem puudutab hindamismeetodeid, mis valitakse vastavalt soovitud tulemsele; informatsiooni hankimine ning töötlemine on keeruline, ebaselged või mitmekülgsed eesmärgid, ametnike vastuseis (kardavad tööd kaotada). Pilet 11. Totalitaarne reziim Palju ühiseid tunnusjooni autoritaarse režiimiga. Poliitiline võim on koondunud väheste kätte ning
küsitlemine, programmi elluviimise protsess/hindamine, ekspertide hinnang programmile. Jätkamine – 1. samal kujul, 2. muudetud kujul Uute poliitikate algatamine Lõppemine (selles tähenduses, et eesmärgid on saavutatud ning oleks ebaefektiivne seda poliitikat jätkata) Katkestamine (võimalik ka osaline katkestamine ja asendamine) Veel probleeme: tihti muutub hindamine kulukaks (suurte projektide puhul on maailmakogemus 1% programmi kogumaksumusest); teine suur probleem puudutab hindamismeetodeid, mis valitakse vastavalt soovitud tulemusele; informatsiooni hankimine ning töötlemine on keeruline, ebaselged või mitmekülgsed eesmärgid, ametnike vastuseis (kardavad tööd kaotada). Bürokraatia Tänapäeval kasutatakse bürokraatiat kahes tähenduses: 1) halvasti korraldatud avalik haldus 2) suuremastaapne organisatsioon on bürokraatia.