Andrus on osalenud maailma- karikasarja etappidel 111 korda, millest on poodiumile jõudnud 10 korral ja sellest 6 korda kõige kõrgemal astmel. Andrus on kodusel Tartu Maratonil 3-l aastal saavutanud teise koha (1996, 1999 ja 2001) kuid võitu veel ei ole. 6. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. Peeter Kümmel Sünniaeg: 11.04.1982 Pikkus:192 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tartu Suusaklubi Peeter on osalenud maailmakarikasarja etappidel 44 korda. Lisaks on ta käinud ka Torino olümpiamängudel ning kahtedel maailmameistrivõistlustel. 14. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis. 16. koht (22 meeskonda) 6 × 1,6 km vabatehnika sprinditeates. Timo Simonlatser Sünniaeg: 17.05.1986 Pikkus: 175 cm Treener: Björn Kristiansen Klubi: Tamsalu AO Suusaklubi Timo on osalenud maailmakarikasarja etappidel 32 korda. Lisaks on ta osalenud kahtedel maailmameistrivõistlustel. 27
Millises sõidustiilis peeti Otepää maailma karikaetapp ja millises sõidustiilis 41. Tartu maraton? 5. Meeste võitja Otepää maailmakarika etapil? Riik? Naiste võitja maailmakarika etapil Otepääl? Riik 6. Tartu maratoni võitnud meessuusataja oli...? 7. Tartu maratoni võitnud naissuusataja oli...? 8. Parim eestlane , meessuusataja Tartu maratonil oli...? 9. Kes juhib meestest suusatamise maailmakarikasarja? 10. Kes juhib hetkel naissuusatajate hulgas maailmakarika sarja? Allikad vastuste ja info saamiseks: internet, ajakirjandus, kirjanduslikud teabematerjalid (õpikud- ja erialakirjandus) Küsida raamatukogust.Näiteks: "Sport igaühele" Tallinn, "Eesti Raamat" 1983, ajalehed, ajakirjad.
järsult nõlvalt, kus on pikad sirged ja suure kaarega kurvid) · (Alpi kahevõistlus- s.o mäesuusatamise ala, mis koosneb kiirlaskumisest ja slaalomist (kaks laskumist). Kõigi kolme laskumise ajad liidetakse kokku ja sportlane, kes laskub kokkuvõttes kiirema ajaga, on võitja) · Kiirsuusatamine · Võistkonnavõistlus Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel (Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte) alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel (Aastal 2009 toimuvad maailmameistrivõitlused Prantsusmaal, Val d'Isère'l) ja iga nelja aasta tagant toimuvatel
· iluvõimlemisvõistluste Miss Valentini kandmine rahvusvahelisse võistluskalendrisse Janika Mölder Miss Valentine 2000 peakorraldaja MAAILMAKARIKAETAPP RÜHMVÕIMLEMISES MISS VALENTINE 2005 20.21.veebr. Tartus Teatris Vanemuine 2005 aastal toimub Tartus läbi aegade esimene maailmakarikaetapp rühmvõimlemises. Aastaid on tehtud tööd selle nimel, et võistlused viia maailmakarikasarja. 10 aastat on võistlusi korraldatud Tartu Ülikooli Spordihoones. Tänaseks on vaja astuda samm edasi ja tõsta veelgi ürituse kvaliteeti. Ürituse läbiviimiseks on valitud teatrilava Vanemuise Teatris. 2005. aastal on plaanis pakkuda publikule veelgi suuremat kultuurilist elamust ja kõrget sportlikku taset. Traditsiooniline võistlus Miss Valentine leiab aset juba 11t korda ja on leidnud oma koha Eesti kultuurielus. Nüüdseks on võistlusest saanud rahvusvaheline tiitlivõistlus.
Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus 9 Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Olümpiamängud Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi
võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi
Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: Slaalom Suurslaalom Ülisuurslaalom Kiirlaskumine Alpi kahevõistlus Kiirsuusatamine Võistkonnavõistlus Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud 21 kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Olümpiamängud Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948
Tippmäesuusatajad võistlevad iga- aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel. Mäesuusatamise võistlusalade seas on: slaalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, kiirlaskumine, alpi kahevõistlus, kiirsuusatamine ja võistkonnavõistlus. Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte. Mäesuusatamine olümpiamängudel Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi
eok.ee/361551) 4.5.1. Sporlikud saavutused Kristina Smigun-Vähi on saanud kaks olümpiavõitu aastal 2006 Torino olümpiamängudelt ja ühe hõbeda Vancouverist aastal 2010. Maailmameistrivõistlustelt on võitnud ühe kulla, kolm hõbedat ja kaks pronksi. Juunioride maailmameistrivõistlustelt on Kristina võitnud kaks kulda ning neli hõbedat. Ta on osalenud maailmakarika sarja etappidel 156 korda, esikolmikusse on ta jõudnud 49 korda ja esimene olnud 16 korda. Parim koht on olnud maailmakarikasarja kokkuvõttes 2. koht mida ta on saavutanud 2 korda. (Kristina Smigun-Vähi, 2012) 4.5.2. Treenerid Enne Kristina isa treenis teda veel ka Herbert Abel. (Kristina Smigun-Vähi, 2012) 4.5.3. Tunnustused Kristina Smigun-Vähi on tunnustatud Eest Punaseristi 3. Klassi teenetemärgiga, valgetähe 1. Klassi teenetemärgiga. Ta on olnud aasta naine. Eesti aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)22 4.5.4. Isklikku
võitis ta neidude MM-il kaks kuldmedalit. Samal aasta lõpul jõudis Kristina MK-etapi esikuuikusse. (Press 2006: 5) 2003. aastal, pärast ebaõnnestumisi olümpial Salt Lake Citys võitis Kristina Val di Fiemme MM-il esmalt kaks hõbemedalit ja seejärel suusavahetusega sõidus maailmameistri tiitli. 30 km uisusõidus sai Kristina lisaks pronksmedali. (Press 2006: 59) Üle pika aja oli Kristina õnnelik, sest tal läks paremini kui oli lootnud. Seisuga 20. veebruar 2010 on Kristina maailmakarikasarja etappidel osalenud 156 korda. Poodiumile on ta jõudnud 49 korral ja neist 16 korral kõige kõrgemale astmele (vt lisa 3). Maailmakarikavõistlustel on ta kahel korral saavutanud 2. koha. Juunioride maailmameistri- võistlustelt on Kristina võitnud kaks kuldmedalit ning neli hõbemedalit. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina on võistelnud ka Otepää suverullil ja võitnud selle naiste arvestuses aastatel 1996- 2000 ja 2003-2006.
annaabi.ee 
