rahvusvaheliselt kindlal alusel. 1929 Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1929–33 Majanduskriis. 1931 Asutati Põllutöökoda. 1932, 4. Sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga. jaanuar 1932–37 Ilmus „Eesti entsüklopeedia”. 1933, 14.–16. Rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt. oktoober 1934 24. jaanuar Hakkas kehtima uus põhiseadus. 12. märts Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel. 2. oktoober Riigikogu viimane koosolek. 1935 Isamaaliidu asutamine. 1936 Tööliskoja asutamine; asutati Tallinna Tehnikainstituut. Männiku laskemoonatöökoja plahvatused (iseseisvusaja suurim õnnetus, surma sai 15. juuni 60 inimest). 1937 Kilingi-Nõmme 2. algkooli tuleõnnetus (süttisid kinofilmid; suuruselt iseseisvusaja 20. aprill
Versailles lepingute rikkumine. 1933 lahkus SM Rahvasteliidust. 1935 taastati SM-l üldine sõjaväekohustus. Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks. Juutide tagakiusamine ● Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgiks sundida juute Saksamaalt lahkuda. ● Otsene tagakiusamine hakkas pärast 1938.aastal toimunud KristallöödAa. Kultuur seati ideoloogia teenistusse. 1936.aastal korraldati Berliini olümpiamängud, mida peeti üheks paremini korralsatud võistlusteks. Valmis hulgaliselt propagandafilme. Tuntuim “Tahte trumf.” KOMMUNISTLIK DIKTATUUR VENEMAAL (1922.aastast alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL)) 31.10.2017 NEP 1922 lõppes kodusõda. Et välja tulla raskest majandusolukorrast mindi üle uuele majanduspoliitikale- NEP ● Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga.
Partei võimu kese. Parteiaparaat: KK büroo kui tegelik võimukese liiduvabariigis. KK esimene sekretär. KK sekretariaat. KK osakonnad ja nende töötajad. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsus: 1940-1946 Rahvakomissaride nõukogu (RKN) Alates 1946- Ministrite Nõukogu (MN) Rahvakomissariaadid/ministeeriumid: Üleliidulised. Liidulis-vabariiklikud. Kohalikud. Kohalik tasand: nõukogude täitevkomiteed. Täidesaatev võim: Eesti NSV valitsusjuhid: 1944-1951- Arnold Veimer 1951-1961- Aleksei Müürissepp 1961-1984- Valter Klauson- Tegutses majandussektoris. Polnud poliitilisi ambitsioone, ei soovinud saada EKP esimeseks sekretäriks. Ta oli rahul valitsusjuhi kohaga. Selletõttu ta püsis võimul nii pikka aega. 1984-1988- Bruno Saul 1988-1990- Indrek Toome Seadusandlik võim: Seadusandliku võimu teostati kahel tasandil: Ülemnõukogu istungjärkudel. Ülemnõukogu Presiidiumi tegevuse kaudu.
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 2.5. Sündmused - Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. Karakteristikud Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega, noortele Mihkel Raud jne. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. Poliitilised „iseloomujooned“ Isiksus - Teatud iseloomuga inimesed on poliitikas edukamad kui teised. Näiteks autoritaarsed inimesed, kes on sellised seepärast, et neil on olnud raske lapsepõlv ja vanemad surusid neid alla ja nüüd kui nad on suureks kasvanud, siis elavad nad lapsepõlve rahuldamata jäänud vajadused poliitikas välja. Selle asja nimi on
Enne lahingut sai Rootslaste kuningas haavata ja läks Türki. 1710 Vanalaste kätte langesid Tallinn ja Riia. Lõppes Rootsiaeg, algas Veneaeg. 1710/1711 Eesti ajaloo suurim katk. Katku ja sõja tulemusena vähened Eesti rahvaarv 120'000-140'000 inimeseni. Rahu: Uusikauoungi rahu 1721 - Eesti-, Liiwi- ja Ingerimaa Soome Viiburiga Venemaale. Venemaa andis Rootsile osa Soomest ja 2 miljonit taalrit. Rootsile jäi õigus vedada endale Eestist ja Liivimaalt tollimaksuta 50'000 rubla väärtuses vilja. VENEAEG (1710-1918) EESTI PÕRAST PÕHJASÕDA. Rahvaarv: 120'000 - 140'000 inimest. Samapalju oli viimati 13 sajandil. Maa väga rüüstatud. Paljud talud tühjad. Venemaa tsaar kehtestas Eesti- ja Liiwimaal Balti erikorra. BALTI ERIKORD. Balti-Saksa mõisnike privileegid. Restitutsioon. Et aadlikud hoiaksid Venemaa poole, anti neile tagasi sõja ajal riigistatud maad. Endised õigused talupoegade üle.
Parlamendi juures olevad ametnikud ja organid, kes ei kuulu parlamendi tööaparaati Lobby Parlamendiliikme staatus, tema immuniteet ja indemniteet Valitsus Valitsuse mõiste, liigid ja koosseis Valitsuse ja selle liikmete vastutus Riigiõigus -- eriosa. Eesti riigiõigus Eesti riigiõiguse põhiprintsiibid Eesti riigiõiguse ajalugu Olulised daatumid Eesti riigiõiguslik areng 1917-36 Eesti riigi teke ja tema eelkonstitutsioonid 1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a. Põhiseadus 1937. a. Põhiseaduse iseloomustus Üleminekuaeg 1937. a. Põhiseaduse rakendamisele 1940. a. sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis
eelkõige sotsialistlikult poolt. Eesti ühiskond sattus poliitilises mõttes kreeni kaldus 13 vasakule. Lisaks tekkis ületamatu lõhe eestlaste ja baltisakslaste vahel. Positiivne pool esimesed poliitilised erakonnad, legaalse poliitilise tegevuse kogemus, arenes poliitiline mõte, eestlastele hakkasid selgeks saama demokraatia, põhiseadus, vabariiklik riigikord, rahvuslik autonoomia jms mõisted). Revolutsioonist ilmasõjani 1906-1914 Poliitilised olud Eestis pärast 1905. aasta revolutsiooni: väga must per eesti rahva ajaloos, piirangud kõikvõimalike ühiskondlike tegevusalade üle, sõjaseisukord koos kõikide omapiirangutega püsis kuni 1908 augustini. Ka pärast likvideerimist jäi Balti riikides kehtima nn kõvendatud valvekord, mis oli küll sõjaseisukorrast leebem, kuid siiski mitte normaalne seisukord
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
