................................................................4 KASUTATUD MATERJAL........................................................................................5 2 Illusioon Maagia on kunsti näitamine , et publiku meelt lahutada luues illusioone , mis on näiliselt võimatud või üleloomulikud, kasutades üksnes looduslikke vahendeid . Selliseid vägitegusid nimetatakse maagilisteks trikkideks , mõjutamiseks või illusiooniks. Inimesed , kes selliseid illusioone täidavad nimetatakse maagiks või illusionistiks . Trikkide eesmärgid on lõbustada inimesi ja panna neid uskuma võimatusse, kuigi publik teab , et seda tehes kasutavad nad petmist . Aga tavaliselt mustkunstnikud ei avalda oma saladusi , selleks on kaks põhjust nad arvavad , et see tapaks nii öelda maagia ära ja maagia ei oleks enam nii
uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed: Jõulupuu Hällipaigaks peetakse Saksamaad Traditsioon kujunes 17. Sajandil Eestisse tuli möödunud sajandi lõppveerandil Algselt kehastas elujõudu,kestmist, taasärkamist Tuli Koldetuli või lõke on ürgsemaid jõulutavasid Tulel oli kaitsev ülesanne Jõululõkke tuhka ja tukke kasutati maagilisteks toiminguteks Jõulukombed-järg : Kinkimine Kinkimine ja andmine kuulus ja kuulub jõuluaega Santimine Pärit eelkristlikust ajast. Jõulusokk-külluse sümbol Jõulukaru-tervise sümbol Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk
........................................................ 3 Õpetuse alused............................................................................................................................4 Ajalugu........................................................................................................................................5 Kaanon........................................................................................................................................5 Kujunemine maagilisteks rituaalideks........................................................................................6 Taoism ja kristlus........................................................................................................................6 Puh ja Tao...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................
- (Arab; Springer). 6 Meditsiinidiagnostika muutumine religioosseks Saksa egüptoloog H. Grapow on märkinud, et Egiptuse meditsiin kaldub aja voolus järjest rohkem müstikasse. Kõige vanem, Kahuni papüürus paneb pearõhu empiirilistele ravimeetoditele ja ravimite soovitamisele ning peaaegu ei sisalda religioosseid motiive. Hilisematel papüürustel on kõrvuti empiiriliste tähelepanekutega ka soovitused maagilisteks talitlusteks. Veel hilisemad papüürused on täis aga juba veelgi rohkem religioosset müstikat ning sisaldavad palju viiteid maagilistele protseduuridele ja loitsudele. Preestrid seostasid haiguste põhjusi religioossete uskumustega deemoni kehasse asumise ja jumalate tahtega. - (Otter 1995: 6). Eriarstid, inimesetundmine ja haiguste interpreteerimine Juba Vana riigi ajal (3 aastatuhat e Kr) kujunes arstidel välja spetsialiseerumine
kodukoha traditsioone edasi kanda. Maagiline maastik Märkimisväärne osa sündmustest, mida muistendites ja memoraatides kirjeldatakse, öeldakse olevat aset leidnud looduses, millega jutustajad on ise tuttavad. Teatud paikadele omistati suuremat tähendust. Ristteel korraldati nõiariituseid selleks, et kaitsta või ravida, kui ka sellek, et tuua häda inimestele, kellele sooviti halba. Mõningaid silmatorkavaid kivirahne peeti maagilisteks. Osa kivirahne keeras ennast, kui kõlasid kirikukellad, teised võisid olla üleloomulike jõudude kohtumispaigaks. Maagilisest vaatepunktist huvitav oli surnuaed, kuhu enamik pelgas öisel ajal astuda. Nõiakunsti tundvad inimesed hankisisd sealt nõidumisvahendeid, näiteks surnuaiamulda või kirstunaelu. Ka kirikul oma sisemusega on olnud maagiline jõud. Armulaualeivas ja vahaküünaldes nähti tohutut jõudu, sest neid hoiti pühitsetus hoones
filmikangelannade kaudu. 1930. ja 1940. aastatel lõid disainerid kübaramoodi rohkem filmidiivade isiksuse väljendamise kui filmi sündmustiku tarvis. 29 Marlene Dietrichi silindrist ja mustadest sulgedest ning Greta Garbo pehmest slouch- kübarast said ajastu märgid ning elegantsi ja mõttesügavuse sümbolid, mis valitsesid veel aastaid. Suure enamuse naiste jaoks jäidki need maagilisteks sümboliteks ja kauniteks unistusteks suurel ekraanil, sest säärast pillavat elustiili said lubada endale vaid väga vähesed. 1930. aastatel oli peamiselt kasutusel kolme eri sorti kübaraid. Esiteks berett ja alustassikesed kummulikallatud äärtega kübar, mis kõikus lokkidel. Servad olid tagant kas löödud kõrgele või pressitud maha, tema varjutaoline serv oli otsaesisel. Antud kübaratüüp oli väga populaarne, sest sobis hästi tolleaegse moesiluetiga
liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig – üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: müüdiliseks maagilisteks ja šamaanilisteks seikluslauludeks fantastilisteks lauludeks kiristlikeke legendideks ballaadideks narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori “esimesele” ja “teisele elule”. (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad muutused ühiskonnas,
vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks · maagilisteks ja samaanilisteks · seikluslauludeks · fantastilisteks lauludeks · kiristlikeke legendideks · ballaadideks · narra-tiivseteks ja lüroeepilisteks · ajaloolisteks süjalauludeks (Kuusi.Bosley- Branch 1977) Omakultuuri konspekt 3. Folklooriprotsess. Iseloomulik folkloori "esimesele" ja "teisele elule". (L.Honko) Folklooriprotsess: folkloori tähendus on muutumas/muutub pidevalt. Seda põhjustavad
Inimese tänapäevane elu ei ole nendega seotud, neil ei ole väga küljes. Väge saab usu abil, teatud rituaalide abil suunata. Väe avaldumine Esimene avaldumiskontekst on kindlasti inimesed. Inimesed on väekandjad, vägi avaldub ka inimeste kaudu. Vägi elavas organismis on jaotunud ebaühtlaselt (rahvausundist tulenevalt), teatud kehaosad on väekamad, neil on rohkem jõudu ja energiat taga. Teatud kehaosasid kasutatakse tähtsateks maagilisteks toiminguteks, teisi aga mitte. Organitest on tähtis kindlasti süda. Kehaosadest jooksevad läbi küüned, karvad, hambad (kihvade kandmine amuletina). Veel on olulised veri, higi ja sülg. Taimede puhul korjatakse tavaliselt rohkem õisi ja juuri, mis omavad suuremat väge ning aitavad igasuguste haiguste vastu. Vägi avaldub ka vaimolendite kaudu, religioossete kogemuste läbi. Ruum ja aeg mõjutavad samuti väe avaldumist. Vägi on tugevam pühade ajal ning on
m.a. - ÜLEMPALEOLIITIKUMIST. Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks? Immanuel Kant arvab, et kunsti olemuseks on mäng. Kunst on vaba fantaasia vili. Teine teooria tuleb usundist. Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn. Koopamaalidel ongi oda-või noolehaavadega loomade kujutisi. Ka muusikat ja tantsu peetakse maagilisteks tegevusteks. Elamud. Ürginimesed elasid esialgu koobastes. Seal, kus kliima oli soojem, ehitati ka kergemaid varjualuseid. Onnide ehitamiseks kasutati väga erinevaid materjale; puuoksi, puukoort, suuri palmilehti, liaane, nahku ja rohumättaid. Mõnikord olid onnid kaevatud maa sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onni katusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule
asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud Kristus olla Jumalaga samast loomusest. Tema vastu väitis Athanasius, et Jumal Isa ja Jumal poeg on samast substantsist, kuid on erinevad isikud
armust) ning nõudis asketismi. Usklikel ei olnud enam vaja täita käske, vaid müstilisel viisil samastuda/ühineda Kristusega ning uskuda Kristust (samamoodi nagu Kybele armsama Attise või Osirise lootis surematusele oma jumalaga samastudes, uskus samamoodi ka Paulus, kes oli "kristluse sisulise muutumise" peamine tegija). Lisaks tekkis 4. sajandil usuline institutsioon kirik mitte enam pühendunud usklike, vaid kuhu kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. Neljanda sajandi jooksul sai kristlusest religioon, mis omistas kristlike eesmärkide nimel riigile negatiivse ja suurel määral repressiivse rolli. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega11. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud Kristus olla Jumalaga samast loomusest
annaabi.ee 
