10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hebel
Õppematerjali autor
Tehnoloogilise töötlemise järjestus 1. Kanga kuum-niiske töötlemine (defektide kontroll, vigade märkimine ja lõimelõnga suuna leidmine). 2. Detailide kangale paigutus (õmblusvarude lisamine). 3. Detailide juurdelõikus. 4. Tugevdusmaterjali (dubleeri) lõikamine vastavalt detailidele. 5. Põhimaterjalist detailide tugevdamine (hõlmad, selg, varrukakaar). 6. Detailide täpsustamine. 7. Detailide jäljendamine ja vastasmärkide märkimine. 8. Varruka eesmise õmbluse venitamine. 9. I proovi traageldamine: seljadetailide traageldamine, selja keskõmbluse traageldamine, hõlmadetailide traageldamine, küljeõmbluste traageldamine, õlgade traageldamine, allääre pöördeosa tagasi traageldamine, õmblusvarude maha traageldamine. 10. Kuugliniidi ja eesmise õmbluse õmblemine paremal varrukal. 11. Aluskrae lõikamine, tugevdamine ja keskõmbluse õmblemine (õmblusvaru pressitakse lahku). 12. I proov: jälgitakse toote tasakaalu, laiust rinna-, vöö- ja puusajoonel. Täpsustatak
Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ru
Jakob Westholmi Gümnaasium LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990 Praktiline töö Autor: Regina Kaasik Juhendajad: Helme Trees Anneli Josu Mai-Liis Õnnis Tallinn 2017 Summary The author chose to write her practical research of "The making of a nature inspired dress and main changes in fashion in the years 1910-1990". The choice of this theme resulted from the hobbies and passion thowards fashion. The author herself is a model and is thus connected to fashion on a daily bases. One of her dreams is to design and create clothes for people who care for fashion as a form of art, not just a piece of fabric. He
SNAPMAKERI KASUTAMINE KOOLITUNNIS Juhend 3D-printimiseks, lasergraveerimiseks, arvjuhtimisega freesimiseks Muutke oma õppeklass loovuse ja innovatiivsuse ruumiks Projekti nimi: “Arvjuhitavad seadmed (CNC)” Projekti kestus: 2021-2022 Projektijuht ja toimetaja: Lauri Soosaar (Merkuur OÜ) Projekti tegevuse nimi: Digitaalse õppevara arendamine ja avalikuks tegemine Eesti koolidele Projekti tegevused on ellu viidud struktuuritoetuse “Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaal- se õppevaraga” toel. Autoriõigus: Shenzhen Snapmaker Technology Co., Ltd. Tervitus Snapmakerilt Meisterdamine võimaldab meil põhjalikumalt aru saada keerulistest kontseptsioonidest, kasutada eesmärkide täitmiseks erinevate meetodite kombineerimist, võtta riske ja õppida vigadest, et saavutada edu ning arengule suunatud mõtteviisi. 21. sajandit nimetatakse tehnoloogiasajandiks. Selleks, et olla 21. sajandil edukas
Tselluloosi-ja paberitööstus -tselluloos, paber, kartong. Puidu peenendamine kiu tasemele ja kiududest vajaliku toodangu valmistamine Metsakeemiatööstus -täiesti uued aineid, mis ei sarnane puiduga. 80 liiki (puidusüsi, fenoolid, kampol, tärpentiin, atseton, äädikhape, formaliin jms.). Hüdrolüüsitööstus- mikrobioloogiline puidu ümertöötlemine. Põhitoodanguks piiritus, sünteetiline kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt. Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3
ja koordinaadid salvestatakse juhtsüsteemi mällu · Ebatäpne · Värvimisrobotid Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine · CNC tööpingi juhtsüsteemist mittesõltuv programmeerimismeetod · Vajab postprotsessor Graafiline interaktiivne programmeerimine · CNC tööpingi operaatoripuldilt sisestatakse detaili geomeetriainfo, määratakse kindlaks tehnoloogiareziim ja pingi juhtsüsteem ise genereerib juhtprogrammi · Keskmise keerukusega detailide töötlemise programmeerimiseks CAD/CAM programmeerimine · Detaili info on CAD keskkonnas · CAM keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo · Genereeritakse juhtprogramm · Keeruliste kujupindade töötlemise programmeerimiseks Kontrolltöö küsimused 1. Millised oskused peaksid olema CNC tööpingi operaatoril? 2. Kus ja millal ehitati esimene arvuti? 3. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1950 1960 aastatel? 4
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž
pikiettenihke kiirusega. · siselihvpinkides-siselihvimist kasutatakse avade täpseks töötlemiseks. Suurema täpsuse saavutamiseks antakse lihvkettale katkendlik ristettenihe, tavaliselt laua iga kaksikkäigu kohta. Tehnoloogiline põhiaeg pikeneb 2 korda. 66. Milliseid lõikeriistu kasutatakse freesimisel? Iseloomustage nendega tehtavaid töid. Silinderfrees, laupfrees, otsfrees, ketasfrees, kujufrees. 67. Milline on töötlemise skeem lõiketöötlemisel universaaltreipinkides kasutades: · välistreimist- · sisetreimist · keermestamist · otstreimist Loengus saadud küsimused 1. Valtsimine-Valtsimine on protsess, mille käigus toimub (pikkade) toorikute paksuse või ristlõike muutmine. Valtsimise teel saadakse 90% metallitoodetest, mis on saadud metallitöötlemisoperatsioonidega. Esimene etapp viiakse läbi kõrgendatud temperatuuridel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid