Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia (6)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraaia.
Diktatuur-1)Vana-Roomas diktaatorivolitused,võim või valitsusaeg ;2)mitte milleski piiratud,seadustega kitsendamatu,jõule toetuvvõim,mis väljendab valitseva klassi huve;proletariaadi d.,proletariaadiriiklik võim, kapitalismiltkommunismile ülemineku perioodil. Itaalias kehtestati diktatuur selle pärast et riiki muuta tugevamaks kui ta on ja rahvas ei usaldanud enam demokraatiasse.
Nõukogude liidus aga tuli võimule Jossif Stalin kes kehtestas sellise võimu et rahvas ei tahtnud seal enam eladagi rahval polnud mingeid õigusi. Demokraatia-1)Kõige laiemas tähenduses(sõna-,trüki,-koosolekute demonstratsioonide, südametunnistuse, elukoha valiku vabadus)2)Rahva võim (on kogu ühiskonna suhtes teostatav ainult sotsialismi tingimustes);3)poliitilisekorra vorm,kus riigi juhtimine põhinebenamuse võimul vähemuse üle, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused(võrdõiguslikkus,
Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia #1 Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia #2 Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia #3 Miks kehtestati diktatuur aga säilis ka demokraatia #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, miks nende riik sõjasüüdlaseks tembeldati. Oli ju sõja ajendiks see, et ühe serblaste salaorganisatsiooni liikmed tapsid Austria-Ungari keisritrooni pärija. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ajalugu 1. maailmasõda

Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart.

Ajalugu
thumbnail
5
doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart.

Ühiskond
thumbnail
3
docx

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

RAHVASTELIIT · Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö · võisid kuuluda kõik maailma riigid, esialgu võitjad ja hiljem lubati ühineda ka kaotajatel · peakorter sveitsis Genfis · Usa jäi täielikult välja · täiskogu kogunes kord aastas · erinevate probleemide jaoks olid erinevad komisjonid · nõukogu koosnes alalistest ja mittealalistest liikmetest Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Versailles' rahuleping kuulutas nad sõjasüüdlaseks. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? Sest Versailles's koostatati neid dokumente ja prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Miks teravnes 1930.aastatel rahvusvaheline olukord? 1

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Arutlus Pariisi rahukonverentsist Teise maailmasõjani

Arutlus Pariisi rahukonverentsist Teise maailmasõjani 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Kaks kuud pärast seda sõlmiti Esimese maailmasõja sõjategevust lõpetav Compiegne'i vaherahuleping, kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. 18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning t

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Esimese maailmasõja tähtsamad sündmused

Sakslasi vihastas versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud saksamaad suuriigina tunnustada. Esimeses maailmasõjas antandi poolel sõdinud jaapan ja itallia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalesmise eest piisavalt asumais. Otsutati need jõuga haarata. Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suur riigid. 1929 aastal tabas maailma võimas vapustus ­ puhkes ülemaailmne majanduskriis 1930 aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu kõikides euroopa riikides. Pariisi rahukonverentsile ei kutsutud kaotajaid ja esilagu arutati rahulepingute eelnõusid suure kümne ehk usa, suurbritannia, prantsusmaa, itaalia ja jaapani esindajatest koosnenud nõukogu istungitel. Versaille rahuleping antandi riikide ja saksmaa vahel sõlmiti 28. Juunil 1919 1918 tekkis Jugoslaavia 1930 aastate algul ründasid jaapanlased Hiinat, vallutatud hiina osasse (mandzuuriasse) lõid nad jaapanist sõltuba mandzukuo riigi.

Ajalugu
thumbnail
2
odt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL ja MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa

Ajalugu
thumbnail
12
docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.aastal sõlmiti Compiegne vaherahu

Ajalugu




Kommentaarid (6)

kellyz profiilipilt
kellyz: Nii väheste punktide eest ülimalt asjalik materjal. Sain palju abi. Aitäh :)
19:27 12-01-2009
kertu121 profiilipilt
kertu121: kõik on olemas mis vaja:)
16:54 19-11-2008
mnfj007 profiilipilt
mnfj007: Hea material,sovitan ;)
16:42 03-11-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun