T ra a d ita a nd m e s id e
And m e s id e e e lis e d
Võrguühenduseks ei ole tarvis suurt hulka
kaableid.
Arvutite võrku lisamine on lihtne.
Kiirus on piisav nii lokaalvõrgu kui ka interneti
jaoks.
Lihtne arvuteid paigutada kuna segamas ei ole
juhtmeid.
Andmeside vead
Traadita ühendus on aeglasem kui kaabliga
ühendus.
Traadita ühendus ei levi piisavalt hästi läbi
seinte.
Traadita ühendus ei ole eriti turvaline, lihtne
pealt kuulata.
Edastusviisid
Infrapunakiirgus.
Laserkiirgus.
Raadioside kitsas ülekande ribas.
Raadioside lairibas.
Infrapunasüsteem
Edastusallikas peab olema piisavalt
võimas, et läbida takistusi.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Koolimaterjal
Õppematerjali autor
................................................................................... 11 Seadmed mida kasutatakse Etherneti võrgu ehitamiseks.......................................................... 13 Võrgukaablid.............................................................................................................................. 16 Kiud........................................................................................................................................... 19 Traadita andmeside .................................................................................................................. 20 Jaoturid, sillad ja kommutaatorid................................................................................................ 22 arvutivõrkude loogiline ülesehitus.............................................................................................. 27 tüüpilisemad arvutivõrgud.......................................................................................
See annab sillatud võrkudele võimaluse ühe ja sama võrgulingi ühiskasutuseks ilma võrkudevahelise infolekketa Kolmanda põlvkonna mobiilside võrkudes võib terminaal võtta infot vastu mitmelt tugijaamalt.Millised on moodustunud raadiokanali parameetrid ja kuidas vahetatakse tugijaama. kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide Ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe
5. Miks on teatud juhtudel vaja kasutada nivoomuundureid? Mis on põhjuseks ja millised on võimalikud tehnilised lahendused? Tänu nivoomuundurite saab kasutada koos mikroskeeme , millel on erinev pinge – näiteks TTL ja CMOS. Kõige tihedamini minu kogemuste järgi on vaja nivoomuundureid 3.3V -5.0V. 6. Mille poolest erinevad simpleks, pool-dupleks ja (täis)dupleks sidekanalid? Millised on nende head ja halvad küljed? Simpleksside (simplex communication) – ühesuunaline andmeside andmeid saab ainult saata, aga vastu võtta ei saa. Pooldupleksside (half duplex communication) – kahesuunaline side, kus korraga saab saata ainult üks osapool. Dupleksside (full duplex communication) – kahesuunaline side, kus mõlemad osapooled saavad andmeid saata ja vastu võtta samal ajal. 7. Millised on balansseerimata ülekandeliini (üksik signaalitraat) eelised balansseeritud ülekandeliini (kaks signaalitraati e. diferentsiaalne ülekanne) ees?
(ping Gateway nimetatakse ka vorguvaravaks ,mis amplituud) signaal. toimib sissepaasuna teise vorku , vorguvarav voib Analoogsignaal on lopmatus ajas loputult olla mistahes seade ,mis saadab andmepakette paljude erinevate uhest vorgust teise nende teekonnal internetis. vaartustest koosnev signaal. Side loomine algab ,, handshaking 'uga " ,mis on Andmeside(+protokoll) protsess, millega kaks seadet alustavad Vastavalt andmeside protokollile multipleksitakse andmevahetust. Katlus algab sellega, et uks seade erinevatest allikatest saabuvad andmed ning saadab teisele sonumi, millega teatab soovist moodustatakse vastavalt sellele elektriline avada uhenduskanal. Seejarel vahetavad seadmed signaal ,mis on vastuvotja jaoks sonum ehk pakett. omavahel talitlusandmeid, et kooskolastada Kuna vastuvotja kasutab sama protokolli ehk kasutatav andmevahetusprotokoll
teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist. Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehk rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
pikkus Kanalikommutatioon on pärit traditsioonilisest telefonisidest. Analoogtelefoni side on selline, et füüsiliselt traatidega ühendatakse kaks otspunkti omavahel kokku. Kanalikommutatsiooni puhul ressurss on füüsiliselt ära jagatud ja mingi osa füüsilisest kanalist saab kasutaja endale. Kui kõik osad kanalis on välja jagatud, siis on ressurss ammendatud ja keegi teine juurde ei pääse. Vastavalt sellele, kui hea on kanal, nii hea on ka andmeside. Kanalit saab jagada tükkideks kahte moodi: sageduse või aja järgi. Sageduse järgi jagades kogu kanali sagedusriba on jagatud väiksemateks sagedusribadeks ja iga kommunikatsioon liigub oma sagedusriba peal. Nad on üksteisest piisavalt kaugel, et mitte üksteist häirida. Aja järgi jaotatakse kogu sagedusriba teistpidi lõikudeks aja järgi. Iga kommunikatsioon saab mingi osa ajast enda kätte. Kanalikommutatiooni kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid