Majandusõpetus e. Ökonoomika on
teadus, mis uurib
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gretsa
Õppematerjali autor
saa olla eraomanduses), · on tootjate vabadused piiratud (riiklikud, kohustuslikud plaaniülesanded ettevõtetele), puuduvad majanduslikud stiimulid tootmise edendamiseks, · saavad tarbijad enamasti küll iseseisvalt kasutada oma tulusid, kuid piirangutega (kunstlikult fikseeritud palgad, osa toodetud hüviste jaotamine tsentraliseeritult, ilma turu vahenduseta jms), · on turusüsteemi toime vähene (kaupade riiklikult kehtestatud hinnad, üldine hinnakontroll), mis võib viia turu ülejääkide tekkimisele, kuid enamasti toob siiski kaasa turu puudujäägi e defitsiitsete kaupade tekke, · ükski majandussüsteemi element ei ole huvitatud kvaliteedi tõstmisest, sest defitsiidi tingimustes ostetakse niikuinii kõik pakutav ära, · ei saa tehislikult, ilma tegeliku nõudluse ja pakkumise mõju arvestamiseta kunstlikult üles ehitatud hinnasüsteem aidata kaasa ressursside efektiivsemale
– Üksiktoote kulud ja üldkulud – Kapitali kujunemise mehhanismid ja firma toimimine – Hinnakujundamise mehhanism – Töö motivatsioon jms. Makroökonoomikast üldist • Makroökonoomika analüüsib majandust kui terviksüsteemi, seda nimetatakse ka õpetuseks turu üldisest tasakaalus. • Uuringuobjektideks on (sisuliselt tegemist on agregaatnäitajatega): – Rahvuslik koguprodukt (SKP, rah. ühik) – Majanduskasv (SKP % muut) – Tööhõive (töötus, % tööjõust) – Inflatsioon (hindade % muut). Majandusteaduse arengud, 1 • E.m.a (Plaaton j.t.) – filosoofilised mõtisklused rikkusest • Merkantilistid (16-18 saj) – Riigid konkureerivad kasumi pärast – Rahva rikkuse mõõtmine rahvaarvuga ja kaubandusega • Füsiokraadid (18 saj) – rahva rikkuse mõõtmine põllumajandustoodanguga ja loodusressurssidega • Klassikaline majandusteooria
25 Tasakaaluhind Nõudmine 600 Kogus Pakkumine on suurem kui nõudlus. Pakkumise kõige suurem mõjutaja on konkurents. Monopol on ainutootja või ettevõte kellel ei ole konkurentsi. Eesti Energia , kohalikud vee ettevõtted. Segamajanduslikus maas, riik piirab monopolide hindasid. Kardelli kokkulepe: konkurendid lepivad kokku hinnad või müügipiirkonna või kaubad. Hind mõjutab ostmist 1. Elastne = hind mõjutab ostmist. 2. Jäik (mitteelastne). TÄIENDKAUBAD Ost: jalgratas
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline
toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, täpsemini sotsiaalteaduse valdkonda kuuluv, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. 2.12.15 © Tõnu Erin 5 Mõisted Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja –tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. 2.12.15 © Tõnu Erin 6 Mõisted Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. 2.12.15 © Tõnu Erin 7 Üksikisiku majandusotsused:
Käsumajanduses ehk plaanimajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? riik. Selline keskvõim võib olla nii demokraatlik kui ka diktaatorlik. Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik. Üksikisikute eraomandiõigus on äärmiselt piiratud või puudub. Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide (plaanimajanduse) alusel, majanduslikud stiimulid puuduvad. tururegulatsioonide puudumine (riiklikult kehtestatud hinnad jmt.) tekitavad kaupade ülejäägi ja defitsiidi. Tarbimine piiratud. Käsumajanduse näiteks on need vähesed allesjäänud sotsialistlikud riigid, kus maa ja kapital on riigiomanduses. Turumajanduses otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel. Enamik ressurssidest kuulub eraomanikele (ka üksikisikutele). See tähendab vaba konkurentsi turgudel ja valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides.
Makromajanduse järgi iseloomustavad arenenud rahvamajandust kõrge tootmistase ja tööhõive, hindade stabiilsus ning väliskaubanduse positiivne bilanss Sellest lähtuvalt on iga nüüdisühiskonna majanduspoliitika peamiseks eesmärkideks: · Püsiv majanduskasv (kõige kõrgem majanduskasv on olnud 11%, majanduslangus on olnud 15%. Kõige suurem palgatõus oli ehituses) · Täistööhõive et töötuid oleks võimalikult vähe) · Stabiilsed hinnad (inflatsioon oleks võimalikult madal) Kuidas riik majanduspoliitikat teostab Rahapoliitika(teostab keskpank) tegeleb raha väärtuse säilitamine ehk raha stabiilsuse tagamisega, milleks on hinna stabiilsus ehk madal inflatsioon. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule riigi keskpangale. Meil on keskpangaks Eesti Pank. Ta on valitsusest sõltumatu, sest (rahaemissioon raha ringlusesse suunamine. Ainult keskpank võib raha juurde trükkida)
Põhimõte on vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: "Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks." Georg Soros "Globaalse kapitalismi kriis": "Täielik tööhõive, taskukohased meditsiiniteenused ja tervisesõbralik keskkond võivad teatud tingimustes tõesti osutuda turuprotsesside kõrvalproduktiks, kuid kasumiprintsiip üksinda ei suuda selliseid tervitatavaid sotsiaalseid tulemusi tagada." "Kõigi teiste väärtuste asendamine rahaliste väärtustega tõukab ühiskonda ohtliku tasakaalutuse suunas ja surub alla inimlikud püüdlused, mis väärivad sama tõsist tähelepanu nagu rahvamajanduse kogutoodangu kasv."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid