Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus (1)

1 HALB
Punktid

Lõik failist


TALLINNA POLÜTEHNIKUM


Laboratoorne töö aines: Elektrotehnika NR.15.
Õpilase perekonna- ja eesnimi : ____________
Õpperühm: _______ Töörühm: Töö tehtud:
Aruanne esitatud: Hinne: Õppejõud: ___________
Töö nimetus: Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus
Töö objektid:
Pool ja reostaat
Kasutatud riistad:
Pool, reostaat, ampermeeter 2.5A,
Voltmeeter -75-150-300V
Vattmeeter 300V, 2,5A.
Joonis 14-1


Joonis 14-2

Töö eesmärk:
Tutvumine vahelduvvoolutarvitite jadaühendusega. Üldpine jagunemine osapingeteks. Aktiiv- ja induktiivtakistuse liitumine näivtakistuseks.
Töö käik:
  • Mõõdan pooli aktiivtakistuse.
  • Mäaran voltmeetri ja ampermeetri abil pooli induktiivtakistuse joonise 14-1 abil.

  • Teostan jadaühenduse. Valin atiivtakistuse suuruseks r=90 ja kondensaatori mahtuvuse suuruseks a)sellise mahtuvuse, et Xc=1/2 XL b)sellise mahtuvuse,et Xc=2 XL Koostan lülituse vastavalt joonisele 2 ja esitan selle juhendajale kontrollimiskes
  • Mõõdan voolu, üldpinge ja osapinged. Lahutan pinnge Up kaheks komponendiksUpa ja UpL. Mõõtmis- ja arvutustulemused kannan tabelisse 15-1
    Tabel 14-1
    Katse
    nr.
    r
    Mõõdetud
    Arvutatud
    U,V
    I,A
    P,W
    Ua,V
    Uz,V
    z,
    Ua,V
    Uz,V
    cos
    z,
    1
    20
    226
    0,6
    38
    10,6
    224
    377
    12
    211
    0,06
    326
    2
    40
    226
    0,6
    42
    23
    220
    376
    24
    211
    0,11
    354
    3
    100
    226
    0,56
    56
    56
    208
    404
    56
    197
    0,27
    366
    4
    200
    226
    0,48
    67
    98
    182
    471
    96
    169
    0,49
    405

  • Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus #1 Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus #2 Aktiivtakistuse ja induktiivsuse jadaühendus #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor S@ga Õppematerjali autor
    laboratoorne_töö_nr 15

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Elektrotehnika labor 4

    *Missugusel tingimusel tekib vooluringis pingeresonants ja milline takistus määrab voolutugevuse resonantsil? xL xC Pinge resonants tekib sellisel tingimusel, ning resonantsi määrab aktiivtakistus. *Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC? Kuna kondensaator on ka tarbija ja tekitav lisapinget, mis on küll väike, aga olemas. *Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? Võrdlemisi suur. *Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? Vektoris on risti üksteise suhtes. *Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Siis, kui liidame erinevaid osapingeid kokku. Hinnang tööle: Töö sai tehtud ilma probleemiteta. Ühendused olid korrektsed ja töötasid korralikult. Mõõtmis tulemused üritasime võtta piisavalt täpsed. Teostasime ettenähtud katsed vastavate vahenditega. Töö tulemusena suudan hinnata eri olukordades mõjuvaid

    Elektrotehnika
    thumbnail
    40
    doc

    Elektrotehnika laboritööd

    Jrk. Nimetused Tüüp Süsteem Vahejaotus Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter ~ 0 ­ 60 V 2. Ampermeeter ~0­5 A 3. Lambid 36 V 25 W (L1), 40 W (L2) , 60 W (L3) 3 tk. 4. Juhtmed 9 tk. (1.5 mm2). NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust. 2.Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3 a) jadaühendus A ~ 0-60 V L ~ U=30 V N ~ 0-5 A b) rööpühendus. L ~ U = 30V V ~ 0-60 L1 L2 L3

    Elektrotehnika
    thumbnail
    32
    pdf

    Vahelduvvool

    a2 + b2 = c2 Nii liidetakse trigonomeetriliselt ka pinged 88 U a2 + U L2 = U 2 , millest U = U a2 + U L2 . Vooluringi klemmipinge on aktiivpingest ning sellega faasis olevast voolust ees nihkenurga võrra. Tavaliselt öeldakse vastupidi: vool jääb pingest nurga võrra maha. Nihkenurk saab olla vahemikus 0° (kui induktiivsus puudub) kuni 90° (kui aktiivtakistus on induktiivtakistusega võrreldes kaduvväike). Vahelduvvoolutehnikas kasutataksegi induktiivsuse osatähtsuse iseloomustamiseks voolu- ja pingevektori vahelist nurka , mis on ühtlasi klemmipinge- ja aktiivpingevektori vaheline nurk. Sagedamini kasutakse mõistet koosinus fii Ua cos = . U Ua aktiivpinge voltides (V) U klemmipinge voltides (V) Takistuskolmnurk Kui pingekolmnurga kõik küljed vooluga I läbi jagada, saadakse pingekolmnurgaga sarnane takistuskolmnurk. Eelnevast on teada, et Ua = r on aktiivtakistus, I UL

    Füüsika
    thumbnail
    34
    doc

    Elektrotehnika vastused

    ( , .) 25.Võimsuse mõõtmine Mõõtmine alalisvooluahelas Võimsus elektrotehnikas Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektritarviti võimsust nimetatakse ka võimsustarbeks. Elektrotehnikas eristatakse hetk, aktiiv, reaktiiv ja näivvõimsust. Hetkvõimsuseks (tähis p) nimetatakse pinge ja voolutugevuse hetkväärtuse korrutist. Aktiivvõimsus (tähis P) on vahelduvvoolu hetkvõimsuse keskväärtus ühe perioodi kestel. Reaktiivvõimsus (tähis Q) iseloomustab kiirust, millega energia salvestub reaktiivtakistusega elektriahelaelementidesse, näiteks kondensaatorisse ja induktiivpooli, samuti energiavahetust ahelaosade vahel.

    Elektrotehnika ja elektroonika
    thumbnail
    138
    pdf

    Elektrotehnika alused

    1.5 Elektritakistus 8 1.6 Takistuse sõltuvus temperatuurist 10 1.7 Ohmi seadus 12 1.8 Võimsus ja töö 14 1.9 Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 16 1.10 Kirchhoffi esimene seadus 17 1.11 Kirchhoffi teine seadus 17 1.12 Takistite jadaühendus 20 1.13 Takistite rööpühendus 21 1.14 Takistite segaühendus 24 1.15 Keemilised vooluallikad 26 1.16 Allikate ühendusviisid 31 1.17 Muutuva takistusega vooluring 32 2. Mittelineaarsed alalisvooluahelad 35 2

    Mehhatroonika
    thumbnail
    5
    docx

    Elektrotehnika laboratoorsete tööde kordamisküsimused

    Tarbija võimsus väheneb võimsuskao võrra 26. 4.3.5. Missuguse seaduspärasuse järgi sõltub pinge- ja võimsuskadu juhtmetes 27. voolutugevusest? P = IU = I² R 28. 4.3.6. Miks on pinged Ut1 ja Ut2 erinevad? Sest Ut2 juures tekib pingelang lisaks ka teise liiniosa tõttu. 29. 4.3.7. Missugusel tingimusel on pinged Ut1 ja Ut2 võrdsed? Kui teise liiniosa takistus oleks väga väike. 30. Takistused vahelduvvooluringis ning nende tähised ja ühikud? 1) reostaadi vm Aktiiv (r); 2) Induktiiv (x L); 3) Reaalse pooli näivtakistus (zL), mähistraadi aktiiv(rL); 4) Mahtuvustakistus (xc); 5) vooluringi Näivtakistus (z); 6) vooluringi aktiiv (rvr) ­ 31. Võimsused ja nende ühikud vahelduvvooluringis? Pt on tarbija võimsus W; P ­ vooluallikast võetav võimsus W; P ­ elektriliini kaovõimsus, W. 32. Vahelduvvoolu amplituudväärtus ja tähised? Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetatakse maksimaalväärtuseks

    Füüsika
    thumbnail
    44
    pdf

    Veaarvutus

    kasti takistus suurenes, siis on kastis pool. Takistuse kahanemisel on kastis kondensaator. Kui takistus ei muutu, siis on mustas kastis aktiivtakisti. Induktiivsuste, mahtuvuste ja takistuste arvväärtuste leidmiseks võib lahendada võrrandisüs- teemi. Teiseks võimaluseks on kanda topeltlogaritmskaala x-teljele sagedus ja y-teljele musta kasti takistus ning leida graafikult sirge tõus. Kuna see leiti topeltlogaritmskaalalt, siis tuleb mahtuvuse või induktiivsuse leidmiseks võtta tõusust antilogaritm (ehk 10t˜ous ). Magnetinduktsioon Magnetinduktsiooni B mõõtmiseks saab teslameetri puudumisel kasutada vasest juhtmetega südamikuta pooli. Lisaks on vaja galvanomeetrit, mis töötab impulssre ziimis, ja oommeetrit pooli takistuse määramiseks. Ei tundu just erilise lihtsustusena, kui ühe mõõteriista asemel tuleb kasutada kahte, kuid teslameeter nii haruldane ja õrn mõõteriist, et seda saab väga harva tarvitada.

    Füüsika
    thumbnail
    10
    doc

    Elektrotehnika põhipunktid

    koormamisel vähem, 2.Induktiivsus Silindripooli iga keerd aheldab teatud magnetvoogu . Pooli kõikide keerdudega aheldatud magnetvoogu nim. selle pooli aheldusvooluks ning tähistatakse tähega (psii). =w Poolil on aheldusvoo suhe vooluga jääv,pooli magnetiliselt iseloomustav suurus, mida nim. induktsiooniks. L= /I Ühik- H(henri) 3. Vahelduvvooluahel aktiivtakistusega Aktiivtakistus r () nim. juhtme takistust vaheduvvoolule. Praktiliselt võib puhtaktiivtakistiteks pidada kõiki induktiivsuse ja mahtuvuse tühise mõjuga elektriseadmeid nagu hõõglambid, sirgjuhtmed. Aktiivtakisti vool on pingega faasis; sest mõlema algfaas =0, nad muutuvad korraga. ÜLESANNE: I=U/R I=4/20=0,2 P=U*I = 0,4*0,2= 0,8 9.1 Kirchhoffi esimene seadus Vooluahela hargnemispunkti suubuvate voolude summa võrdub sealt väljuvate voolude summaga. Näiteks punkti C kohta võib kirjutada I1+I2=I3 ehk kui viia kõik liikmed vasakule siis I1+I2-I3=0, mida võib lühemalt kirjutada = 0, kus täht

    Elektrotehnika




    Kommentaarid (1)

    competiv profiilipilt
    Sander Ankur: Kaks erinevat laboratoorset on kokku pandud. 14 Skeem ja 15 andmed.
    18:53 26-01-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun