Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

M, Bruno

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused (2)

Tallinna Ülikool - Psühholoogia - Tarbimissotsioloogia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kordamisküsimused eksamiks
Eksamil tuleb vastata kolmele küsimusele neljast, mis on kõik valitud siinsete küsimuste seast. Vastus peaks olema ammendav, mis ilmselt seab vastusele vähemalt üheleheküljelise mahunõude. Autorite teadmine ei ole kohustuslik vaid soovitatav. Siin on need esitatud kordamise hõlbustamiseks.

Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas „asjade kultuurilise biograafia ” all?
Nende tees on, et asjadel on sotsiaalsed elud . Seega ta ütleb, et kaubaks olemine ei ole ainult majanduse osa, vaid „moraalse majanduse” osa.

asjad omavad erinevaid väärtusi oma erinevatel eluetappidel, olenevalt sellest, kes on tema omanikud , kontekstist, kasutusest jne viies asjade kultuurilise biograafiani.

objektiklassidel ajaloolised ja pikemaajalised muutused nende väärtuses.
Näide: orja (ehk asjastatud inimene) muutmine vabast inimesest orjaks käis keskkonnamuutuse, suhete lõhkumise ja taasloomise, uue identiteedi andmise kaudu.
Samamoodi asjadel. Me võime küsida sellised küsimusi asjade kohta: millised on erinevad staatused, mis on objektil erinevatel eluetappidel ja erinevates kultuurides ja kuidas need staatused realiseeruvad? Kust see asi tuli ja kes selle tegi? Milline on olnud selle asja karjäär ja milline võiks olla selle asja ideaalne karjäär? Mis juhtub selle asjaga vananedes ?
Näide: onni kasutus Sukude juures Zairis: onni eluiga, kasutused, mida see ütleb inimese kohta.
Kapytoff leiab, et kaup/ tarbekaup peamine olemus on olla vahetatud teiste asjadega, olles seega universaalne. Traditsiooniliselt on erinevatel asjadel olnud erinevad vahetusringluse süsteemid (Nigeerias subsisteerimisasjad, auasjad, inimene/maa asjad), kuid tung on asjade kaubastumise universaalsuse poole. Ehk vahetada kõike, mida tehnoloogiliselt võimalik ( tehnoloogia all peetakse silmas rahasüsteemi).
Samas

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #1

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #2

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #3

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #4

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #5

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #6

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #7

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #8

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #9

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #10

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #11

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #12

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #13

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #14

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #15

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #16

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused #17

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

73 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Bruno M Õppematerjali autor

Põhjalik materjal küsimuste ja vastustega. Kokku 26 küsimust ja vastust. Eksamiks valmistumisel vajalik.
Näiteid küsimustest:
1. Mida peavad Appadurai (1986) ja Kapytoff (1986) silmas „asjade kultuurilise biograafia” all?
2. Missugust funktsiooni omavad asjad Douglase ja Isherwoodi (1979) arvates? Mida tähendab sellest tulenevalt vaesus nende käsitluses?
3. Millised on viis erinevat tähendust „konsumerismile” Gabriel ja Lang (2006) järgi?
4. Millised on kolm lähenemist tarbimiskultuuri tekkimise põhjustajatele vastavalt De Vries (1975), Taylor (1996) ja Sombart (1967) järgi?
5. Kolm kohta/konteksti on tarbmiskultuuri tekkimise juures olnud eriti olulised mõjutajad. Millised ja miks?
6. Tarbija positsiooni teda ümbritseva maailmaga nähakse väga erinevalt põhinedes ühelt poolt Descartesi ja teiselt poolt Hegeli maailmanägemusel. Mis on peamised erinevused?
24. Milline oli peamine tarbimisega seotud teema Margit Kelleri arvates post-sotsialistlikus Eestis ning kuidas see muutus?
26. Millised on neli peamist tarbimiskriitilist suunda tänapäeva praktikates?

tarbimissotsioloogia tarbimisühiskond tarbimissotsioloogia eksam

Sarnased õppematerjalid

pdf

Tarbimissotsioloogia

1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad.

Tarbimissotsioloogia

docx

Majandussotsialoogia eksami materjal

Majandus ühiskonnas Sotsiaalteadused – moderniseeruva ühiskonna “leiutis” (mõiste “sotsioloogia” – Auguste Comte, ca 1840) 18.-19.saj -> distsipliinide-vaheliste piiride hägusus 20. saj -> süvenev spetsialiseerumine 21. saj -> vajadus suurema integreerituse järele (interdistsiplinaarsus) ÜHISKOND - sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad (identiteet)  piirid ja territoorium  institutsioonid  reproduktsioon  poliitiline ja majanduslik organiseeritus  võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused)  sots

Majandussotsioloogia

docx

Ühiskonna uurimine ja analüüs eksami küsimuste vastused 2017

I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks m

Sotsioloogia

docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

I Küsimused 1. Mis on teooria? Mis on empiiria? Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Teaduse põhikomponendid: Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks mid

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksami küsimuste vastused 2017

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Populaarkultuuri teooriad

labastab arusaamist maailmast. Industrialiseerimine on hävitanud orgaanilised kogukondlikud suhted. Loova töö kogemus ei ole enam hinnas nagu kunagi. Kui inimesed kunagi väljendasid end oma töö kaudu, siis nüüd inimesed identifitseerivad ennast selle kaudu kuidas nad veedavad vaba aega ent see jätab võltsidentiteedi. Leavis ei taha jaotada ühiskonda halva maitsega madalklassiks ja hea maitsega kõrgklassiks. Massikultuur on midagi, mis vastab inimeste vajadustele, aga selle lahenduse vastused on võltsid(aseaine). Leavis tunnistab, et on olemas juba mingi teistsugune kultuur, kuid Arnold peab seda kaoseks. Alamklassi kultuur hakkas minema keskklassi omasse, seal tekkis vajadus ka madalklassi kultuuriks ja kõrgklassi kultuuriks. Keskklass hakkas liikuma kahte suunda, kõrgklassi ja madalklassi poole. Strinati "sissejuhatus populaarkultuuri" 11.09.2013 Peamine on siiski staatuse muutumine Briti sotsiaalklassis. Turu rolli sellisel kujul enne ei uuritud.

Kultuur

doc

Sotsioloogia II kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta eluviise vms. Koloniseerimin

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksam

1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid