„ Tuumapomm –
õigustatud tegevus või massimõrv?“
6-9. augustil 1945.aastal kasutati esimest ja viimast korda ajaloos
tuumapommi kui sõjarelva. Tuumapommi töötas välja USA ja ründas
sellega Jaapani kahte suuremat linna. Üks neist oli Hiroshima ja
teine Nagasaki linn. Nende rünnakute tagajärjel hukkus 260 000 inimhinge ja tekitas edasistele põlvkondadele suuri geneetilisi
kahjustusi.
Peale neid rünnakuid on küsitud nii USA kui ka Jaapani käest, et
mis siis põhjustas selle ja kas USA on selles teos ainukesena süüdi.
USA vastab sellise küsimuse peale, et nemad käitusid õigesti,
sest sõda hakkas venima ja see oleks maksnud mitmete tuhandete
sõdurite elusid. Ameerika arust oli 260 000 ohvrit õigustatud,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
66 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jummila
Õppematerjali autor
päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed. Selline toiming andis juba aimduse, et Saksamaa tahtis vabaneda rahulepingu tingimustest kas sõjata või sõjaga. Kindlasti lootis ka Venemaa, et saab kaasata Saksamaa oma plaanidesse. Järgmine samm Teise Maailmasõtta oli Hitleri nimetamine kantsleriks 1933. aastal.Hitler kehtestas Saksamaal diktatuuri ning õhutas rahavast Versailles' rahulepingule vastu astuma. Ta sisendas rahvale, et sõda on õige lahendus ning inimesed jäid seda uskuma. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Ta asus kohe looma endale lennuvälja ja sõjalaevastikku
kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina. Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis teatavasti rünnati 1945. aasta keskpaiku aatompommidega. Samuti olen lisanud kirjeldused tol ajal seal valitsevast olukorrust ja tõeliselt räämas linnadest. Majanduses on olnud suured muutused. Pärast II maailmasõda sai Jaapani majandus tuule alla. Majandus kasvas igal aastal, vahepeal olid kerged mõõnad. Tänapäeval on jaapani majandus väga hästi
............................................19 10. Kasutatud kirjandus...................................................................20 Sissejuhatus Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine,
NSVL ning hõivas Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud ning Poola riiki polnud enam olemas. Novembris ründas NSVL Soomet ja 1940. aastal võttis Rumeenialt Bessaraabia. 7. Kummaline sõda mis see oli, millal Toimus 1939-1940. Poola purustati küll kiirelt, kuid Prantsuse-Saksa piirile Maginot'le ja Siegfriedile olid rajatud kaitseliinid. Sõjategevus soikus ning kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud, sellega algas nn kummaline sõda. Merel käis aktiivsem tegevus: Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis seejuures tõsiseid kaotusi. Et laevastikul rohkem tegevusvabadust oleks, käskis Hitler 9. aprillil 1940 rünnata Norrat ja hõivata Taani. Norrakad avaldasid ägedat vastupanu ja kuningaperel õnnestus Norrast lahkuda. Sakslased said suure osa Norrast endale. Kuni 1940. aasta suveni toimusid lahingud, kuid seejärel dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult 8
1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt
maailm. Tegelikkus polnud aga kaugeltki selline ja sõja põhjused olid hoopis teised. Põhjuseks oli Versailles’ rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I Maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal. Saksa juhtkond ei unistanud sõja vallapäästmisest, küll aga unistasid sellest rahvusvahelised pangandustegelased ja relvatöösturid, samuti Nõukogude Liit. Ilmselt mitte küll maailmasõjast aga konfliktist siiski. Ja pakkus Saksamaa inglastele nii enne sõda kui ka korduvalt sõjavältel vaherahu ilma mingite imelike klausliteta. Seda ei võetud vastu ja sõjategevus hoopis laienes.
17.septembril 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit. 6. Oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast. 1939.a. novembris ründas NSV Liit Soomet, 1949.a. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Natuke aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, hõivas Saksa armee 9. Aprillil 1940 Taani ning ründas Norrat, kus enamik Norrast läks sakslastele. Põhja-Norras koos Inglise Prantsuse dessandiga käisid lahingud kuni 1940.a. suveni, mil Norra lõplikult alistati. 2.3 Välksõda läänes Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega valmistus Hitler välksõjaks läänerindel, mille järgi
Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid