9. Monopol
Lk
206-226
Monopolid müüvad elektrienegriat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke,
telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi
asendajaid.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
231 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kertu90
Õppematerjali autor
44. Kui toodangu nõudlus kasvab, siis tootmiskulud kasvavate kuludega harus suurenevad a) kahaneva mastaabiefekti tõttu; b) kahanevate tulude tõttu; c) kõrgemate ressursihindade tõttu; d) pakkumise vähenemise tõttu. 45. Kui ühiskonnas toodetakse kaupu, mida tarbijad vajavad, siis iga kauba a) hind võrdub kauba keskmise kogukuluga; b) hind võrdub piirkuluga; c) piirkulu võrdub piirtuluga; d) hind võrdub piirtuluga. Seminar 5 Monopol (9-10 õppenädal) 1. Missugust kasumit saab monopol, kui tooteühiku hind võrdub keskmise kogukuluga? Missugust kasumit saab monopol siis, kui hind ületab keskmise kogukulu ? kui monopoli toote hind võrdub keskmise kogutuluga ATC, siis saab ta nn. normaalkasumit, kui aga p>ATC, siis majanduslikku kasumit 2. Mida kujutab endast hinnadiskriminatsioon? Tooge näiteid. 3. Monopolil a) ei ole pakkumiskõverat; b) on võime kujundada toodangu hinda; c) on negatiivse tõusuga nõudluskõver; d) kõik eelnev on õige. 4
Monopolistlik konkurents Diferentseeritud toodang Nt restoranid Oligopol Vastastikune sõltuvus Kollusioon on müüjatevaheline kokkulepe hindade, turuosade jm suhtes Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.. Hinnaliider on oligopoolse haru firma mille kehtestatud tootehinna teised firmad omaks võtavad. Hinnaväline konkurents- reklaam jne. Tanklad Testid: Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. ÕIGE Pikal perioodil võib monopolistliku konkurentsi firma saada majanduskasumit seetõttu et uute firmade juurdetulek tootmisharru on raske. VALE. Ei ole raske Monopol võib lühiperioodil saada nii kasumit kui kahjumit. ÕIGE Monopoli kasum on maksimaalne siis kui kauba hinna ja keskmise kogukulu vahe on maksimaalne. VALE. Piirkulu=piirtulu
Q, kus Mc=MR. · Monopoli MR ja P ei ole võrdsed · Monopolil MR ja P ei ole võrdsed · Monopolil võib kasumit maximeeriv kogus jääda samaks (MC ja MR lõikepunkt), kuigi D-kõver on nihkunud. · Joonisel 9.5 punkt A, opt. Kogus Qe, erinevad hinnad- pe ja p1e · Optimaalsel kogusel võib ollla mitu hinda seega koguse ja hinna vahel ei ole kindlat seost ning monopolil ei ole pakkumiskõverat ehk kõverat, mis esitaks seda kogust, mida monopol sooviks igal kindlal hinnatasemel pakkuda. Pikkk periood ja kasumi max · Monopolil ei ole pikalja lühi per suuri erinnevusi, sest ka pikal perioodil on turukaitsetõkked ja majkasum säilib. · Pik per eesmärk leida kasumit max Q kui on kasum lühiper võib pikal per Q suurendada · Kui on lühiper kahjum võib pikal per olukord paraneda, kui kulud alanevad. Pikal per kahjumiga töötada ei saa. 4. Monopol ja ressursside jaotus · Joonis 9
kogukulu on minimaalne MONOPOL Missugune tingimus ei pea olema täidetud, et firma saaks kasutada hinnadiskriminatsiooni: Tegu peab olema teenusega Pikal perioodil saavad monopolid alati ainult normaalkasumit Vale väide! Monopol võib saada majanduskasumit pikal perioodil seepärast, et Eksisteerivad turu sisenemisbarjäärid Monopoli kogukulu võrdub 1000 + 30q, kus q on toodangu maht. Tema toodangu nõudlus on p = 200 q, kus p tooteühiku hind. Kui monopol toodab 20 ühikut, võrdub tema kasum 2000(Õige, TP = TR TC =3600 (1000 + 30*20) = 3600 1600 = 2000) Kui võrrelda monopoli ja täielikult konkureerivat firmat (TKF), millel on ühesugused kulud, siis pika perioodi tasakaalupunktis monopoli: p ja ATC on kõrgemad, aga q on väiksem Kui täielikult konkureeriva firma ja monopoli kulukõverad oleksid identsed, kas siis oleks tarbija hinnavaru monopoli tingimustes suurem? Vale väide
sealt lahkuda, võivad firmad täieliku konkurentsi turul lühiperioodil saada majanduskasumit või majanduskahjumit. Mittetäielik konkurents Mittetäielik konkurents - prevaleerib tootmisharus, kus firmadel on teatav kontroll oma toodangu hinna üle. Hõlmab järgmisi turustruktuure: * monopol; * monopolistlik konkurents; * oligopol. Monopol ja turukaitsetõkked: Monopol suudab pikal perioodil vastu pidada üksnes siis, kui uute firmade juurdetulek on tõkestatud. Turukaitsetõkked: mastaabiökonoomia (-sääst), mis teeb kauba tootmise rohkem kui ühele firmale ebaefektiivseks, seaduslikud piirangud (patendid, litsentsid jne), kontroll oluliste ressursside üle. Monopoolne firma
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?
Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse-maa, töö, kapital Kahe kauba kõiki kombinatsioone,mida ühiskond suudab kättesaadavate ressurssidega toota,kajastab tootmisvõimaluste kõver Kas see on positivistlik või normatiivne- a) Monopol peabtootmist täiustama rohkem kui mis tahes teine firma-N b) Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima- N c) Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind-P d) Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid- P e) Maksude tasu Eestis on liiga kõrge- N f) Valitsus peaks vanurite küttekulusid subsideerima- N Mis suguse veaga on tegemist
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid