1) Selgita mõiste rauaaeg , dateeri (vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg)
2)
Millal ja kus sai alguse rauatootmine? Miks eurooplased rauda hiljem
tundma hakkasid?
3) Kirjelda rauasulatamise protsessi
4) Millal
ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest
on?
5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide .
6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli
Läänemere piirkond rahutu ?
7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus.
8) Millist infot annab
ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla?
9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3)
10) Nimeta 3 keskmisel
rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust!
11) Milline on keskmise
rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles.
12) Kuidas
erinevad kivivarekalmed eelnenutest?
13) Nimeta noorema rauaaja
suurim muutus Läänemere piirkonnas.
14) Kuidas olid Eesti ala
muinasaja lõpuks asustatud?
15) Kirjelda Jõuga kääbaste
hauapanuseid!
ilma eilise panuseta? Sidemed Skandinaaviaga, Skandinaaviale sarnased kalmed, lohukivid, esemed. Asvast leitud pronksnööpide järgi on tehtud luunööpe. Tuula-turetu vööehe, mis käib rippuvatest nööridest seksika seeliku peale. Vähe kindlustatud asulaid, Saaremaa omad jõuka kogukonna käes, kes tegelesid pronksi valamisega ja pidid end kaitsma. Iru kindlustatud asula pealiku residents? Koonig ehk kuningas pronksiaegne sõna? Rauaaeg. Raual põhineb tänapäevani meie kultuur. Rauamaaki looduses tunduvalt enam kui muid metalle, leidub praktiliselt kõikjal. Maakoore massis 5,1%. Soorauamaak soos. Rauda õpiti kasuatma hiljem, ehedal kujul leidub ainult meteoriitset rauda. Raud on vaja maagist välja sulatada. Vasel on sulamis temperatuur 1084, pronksil 700-900 aga raual on 1593. Hiinas leiutati kõigepealt malm, seda hakati valama 7. - 6. saj e.Kr. Eueoopas hakati rauda valama 14. sajandil.
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja taimestik. Maaviljelus Euroopasse kahte
Kõik kommentaarid