ROMANTISM, romantismi muusika kujunemine (0)

1 Hindamata

Lõik failist

ROMANTISM
Sõna ,,romantism“ pärineb vanast prantsusepärasest kirjanduslikust lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Kirjanduslikult kasutas seda sõna tänapäevases mõistes esimesena Saksa kirjanik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann , iseloomustamaks Beethoveni muusikalist loomingut.
Romantism oli 19. sajandil terves Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid , kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas unistuste maailmas ja see kajastus ka kogu kultuuris (kunstis).
Näiteid romantismi perioodi tuntumates kirjanikest , kunstnikest ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #1

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #2

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #3

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #4

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #5

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raili93 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Kammerlaul, instrumentaalkontsert, virtuoosid ja sümfooniline poeem

esitada dünaamikamuutusi ● klaverisaade püüdis edasi anda laulu teksti kätketud tundeid ja stseene (vetevulin, lehtede kohin, rohutirtsude siristamine) Franz Schubert ● romantilise kammerlaulu enim esitatud suurkuju ● kirjutas üle 600 laulu ● hakkas laule koondama tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik (“Ilus möldrineiu” ja “Talvine teekond”) Scubertiaadid ● Scumerti muusika õhtud, kus esines ka helilooja ise; loeti luulet, tantsiti ja veedeti kultuurselt aega ● tänapäeval mitmes Euroopa riigis ● muusikafestivalid, kus esitatakse Scuberti loomingut “Rändamine” ● Scuberti laulutsükli Ilus möldrineiu” esimene laul ● 8-taktiline salm üles ehitatud meloodia kordustena ● refräänis 2 osa: I-harmoonia liigub toonikast(helilaadi I aste) dominanti (helistiku V aste); II-viib muusika põhihelistikku tagasi

Muusika ajalugu

txt

Muusikaajalugu ROMANTISM

muusika (muusikal millel on mingi sisu) See võetakse loodusest (ise mõtleb) või kirjandus teostest, kunstist , ajaloo sündmustest. Ajastu põhizanriks on ooper. Tekkisid uued muusikazanrid romantismi ajastul: soololaul (hääl klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile - tal on sisu), klaveritranskriptsioon ( suurteose ümberkirjutus klaverile), operett(meelelahutuslik zanr, mis tekkis koomilise ooperi baasil)

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu

virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.

Muusikaajalugu

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu