korrus on ainult 36 m 2. Ehitis on projekteeritud täiskarkassi skeemiga. Jäikust hoonele põikisuunas annavad trepikoda seinad ning pikisuunas - jäikussein. Vahelagede kandvateks osadeks on TAM22 õõnespaneelid, mis on ka kandvaks konstruktsiooniks katuslael. Katuse konstruktiivne osa on lahendatud selliselt, et katus on tasapinnaline, parapetiga ning sisemise äravooluga. Katuse kaldeks antakse 0°-2,5° ehk i=1:80. Hoone välisseinteks on projekteeritud monteeritavad raudbetoon sandvitspaneelid SW (AS Tartu Maja), mida on kasutatud ka vundamendi soklipaneelina. 1.2 Hoone tehnilised andmed Näitajate arvutamisel on aluseks võetud ET-1 0301-0481. Tabel 1 Hoone näitaja Suurus/ühik Hoone pikkus 42,9 m Hoone laius 18,9 m
automajand on kahekorruseline keldrita hoone. Hoone kujutab endast kandvate 400x400 mm raudbetoon postidega karkasshoonet. Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22; h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
+20°C; õhuniiksus 90...100%). Harvem kontrollitakse ka tõmbe- ja paindetugevust. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8...15 korda väiksem. Mida kõrgem betooniklass, seda suurem suhe. Betooni kasutatakse peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Tõmbele ja paindele töötavates konstruktsioonides ainult koos sarrusega. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest. Peamised on kaks: · Tsemendimargist; · Vesi-tsementtegurist. Mida suurem tsemendiklass, seda tugevam betoon. Mida suurem vesi-tsementtegur, seda nõrgem betoon. Vähemal määral mõjutavad betooni tugevust: 14 · Tihendamine; · Kivistumise tingimused (halvad on läbikülmumine, liiga kiiresti kuivamine); · Kahjulikud lisandid materjalides ja vees; · Tsemendihulk (minimaalne tsemendihulk on antud projektieerimisnormidega).
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed
8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127
8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Kõik kommentaarid