gk1 = 0.03 24 2.167 = 1.56kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 2.167 = 5.42kN / m - plaadist väljaulatuva abitalaosa omakaal gk 3 = 0.35 0.2 25 = 1.75kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 17.3 = 26.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 1.56 = 2.11kN / m - raudbetoon vahelaeplaadi omakaal gd2 = g gk 2 = 1.35 5.42 = 7.31kN / m - plaadist väljaulatuva abitalaosa omakaal gd3 = g gk 3 = 1.35 1.75 = 2.36kN / m - kokku gd = gd1 + gd2 + gd3 = 2.11 + 7.31 + 2.36 = 11.8kN / m - koormus kokku p d = qd + gd = 26.0 + 11.8 = 37.8kN / m 3.2. Abitala sisejõud Skeem: Arvutuslikud avad:
Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis
vahelagedelt, ruumide planeering suhteliselt vaba - Täieliku karkassiga hoone, nii sise- kui ka välisseinad vabastatud koormuste kandmisest, hoonet kannab sammastest ja taladest karkass, ruumide planeering seotud eelkõige talade asukohaga Karkassid - Karkassi moodustavad Postid Talad Vahelaepaneelid/plaadid Jäikuselemendid - Materjali järgi Raudbetoon (osaliselt kivi) Komposiit Teras Puit Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust saab tagada - Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) - Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass - Toed, tõmbid - Tasapinnalised või ruumilised diafragmad Raudbetoonkarkass - Monteeritav karkass hoone karkass monteeritakse varem kokku tehase
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus
0, 32 ombearmatuur 420A400 (As = 1257mm2 ) toe serva taha 215mm. Esimesel toel ulatub pikit~ Betooni nakketugevus: fctk0,05 1, 8 fbd = 2, 25 · 1 · 2 · fctd = fbd = 2, 25 · 1 · 2 · = 2, 25 · 1 · 1 · = 2, 90 (92) 1, 5 1, 5 20A400 varraste baasankurduspikkus: sd 20 350 · lb,d20 = = · = 603mm (93) 4 fbd 4 2, 90 Paindearmatuuri ankurdatud suudab vastu v~otta t~ombej~oudu: 215 215
Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekkimine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotumisele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE.............................................................
Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hamba" pikkusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Müüritise tugevus Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri ja mördi või betooni vahel tõmbel või survel. Müüritse lõiketugevus: müüritise põikjõuvastupanu. Müüritise normtugevus: tugevuskatsete alusel 95% tõenäosusega määratud müüritse tugevus. Müüritise paindetugevus: müüritise tugevus paindel. Müüritise survetugevus: müüritse survetugevus üheteljelisese pngeolukorras. Müürikivid Müürikivi: müüri ladumisel kasutatav valmiskivi (telliskivi, väikeplokk, looduskivi). Müürikivi tugevusgrupp: müürikivide jaotamine tugevusgruppideks vastavalt avade hulgale ja orientatsioonile kivis. Müürikivi normaliseeritud survetugevus: müürikivi survetugevuseks võetakse samast materjlist 100 mm servaga õhkkuiva kuubi survetugevus. Õõs: vormitud õõs või ava, mis kas läbib müürikivi või mitte.
3, 4 Lamekatus, monteeritavast Väikeplokid (keramsiit, poorbetoon, betoon) või monoliitsest betoonist kandetarind, rullkate 5, 6 Kaldkatus, profiilplekk Teras-termokarkass 7, 8 Kaldkatus, puitkatus Palk (laast, sindel, laud jne) 9, 10 Lamekatus, profiilplekist Raudbetoon välisseinapaneel kandetarind, rullkate Projekti seletuskirjas tuleb esitada, selgitada ja põhjendada: ehitise otstarve ja suurus, ruumide funktsionaalsed seosed, hoone plaaniline ja mahuline lahendus, arhitektuur-ehituslikud põhilahendused, nähtavate pindade põhilised ehitusmaterjalid ja viimistlus, puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamist,
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 -248 -309,50 1753 -189 7
Jäik katend – enamasti betoonist katend. Kui masinad üle sõidavad, siis ei deformeeru. Koormused on jaotatud hoopis laiemalt kui elastsel katendil. Pooljäik katend – seal on ühendatud asfaldi elastsus ja betooni jäikus. Kasutatakse suure liikluskoormusega aladel (nt lennuvälkjad, ristmikud, bussipeatused jne). Võrreldes betoonkattega on eeliseks kiire ja lihtne valmistada. Püsikatend – monoliittsementbetoon, monteeritav raudbetoon või siis mõni kihtidest on monoliitne või raudbetoon. Veel on mitmekihilised asfaltbetoonid ja lisaks esineb sillutis- ja parkettkivi asfaltbetoonil, tavalisel betoonil või tsementstabiliseeritud kihil. Kergkatend – koosneb enamasti kergasfaltbetoonist (KAB), pinnatud mustsegust, munakivisillutisest või sillutiskivist. Siirdekatend – koosneb kiilutud killustikust või optimaalsest kruusaliiva segust, kiilutud killustikust, optimaalsest kruusaliivasegust ning sügav- ja kergimmutusest. Enamasti ka tolmutõrje tehtud
Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis
8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3. Raudbetoontoodete valmistamine ............. 123 9.4. Sarruse valmistamine ............. 125 9.5. Vormide ettevalmistamine ............. 126 9.6. Toodete vormimine ja kivistamine ............. 127
m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm -kivikbetoonist postvundament 400x400 mm
· Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad. · Kuna puidu tugevus sõltub palju tema niiskusest, siis antakse puidu tugevusnäitajad 12% niiskuse juures ja nad on järgmistes piirides: · tõmbetugevus 110...130 N/mm2, · paindetugevus 70...100 N/mm2, 05.05.2014 · survetugevus pikikiudu 30...55 N/mm2 ( 300...550 kg/cm2 ), · survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. · Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad
tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud
automajand on kahekorruseline keldrita hoone. Hoone kujutab endast kandvate 400x400 mm raudbetoon postidega karkasshoonet. Kandvateks elementideks on postid, mille külge monteeritakse välisseina- ja soklipaneelid ning ka eelpingeriivid, millele toetuvad vahelae õõnespaneelid (TAM 22; h=220mm). Välisseina- (400 mm) ja soklipaneelid (350 mm) on tehasest tellitud sandwich paneelid. Seesmiseks (seinapaneelil 180 mm, soklipaneelil 125 mm) ja välimiseks (vastavalt 80 mm ja 80 mm) kihiks on raudbetoon. Seina ja soklipaneelid on seest soojustatud mineraalvillaga (140 mm). Hoone välisseinad on liigitatud mittekandvateks jäigastavateks seinteks. Välisseinapaneelide paigaldamisel, vuukide hermetiseerimisel tuleb tagada paneelidesisene tuulutus ekspluatatsioonis tekkiva kondensniiskuse eemaldamiseks. Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: un
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaal
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ........................................................................ 9 5. Joonised.................................................................................................... 10 5.1. Vahelae plaan ........................................................................................... 10 5.2. Vahelae lõiked (1:50).....
Silikaatimist saab kasutada pinnasevee väikese liikumiskiiruse korral. Termilisel töötlemisel surutakse pinnasesse 600º..800ºC kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vaivundamendid on laialdaselt levinud tehisalused. Kasutatakse kaht tüüpi vaiu post- ja hõõrdvaiu. Postvaiad läbivad nõrga pinnase ja toetuvad kandvasse kihti. Hõõrdvaiad annavad koormuse alusele vaiade külghõõrdega. Vaiade materjaliks võib olla raudbetoon, betoon, puit või erakordsetel juhtudel ka teras. Vaiad võib sisse rammida (süvistada) või valada pinnasesse puurutud auku. Puitvaiad peavad jääma mädanemise ja kõdunemise vältimiseks allapoole pinnasevee minimaalset taset, nende iga pikendab immutamine (kersool). Vanemat tüüpi puidust vaialustele ehitatakse nn rostvärk. Niisuguse vaialuse kõik puitkonstruktsioonid peavad jääma kogu ekspluatatsiooni ajaks pinnasevee sisse.
Liimitud õhukeseseinalised talad sille kuni 18 m OSB- või vineerseina ja laudvöödega saadakse ökonoomne talakonstruktsioon. Tala vineerseina paksus võetakse vähemalt 10 mm ja vöölauad paksusega 4,0 cm. Talad võib konstrueerida kas I- või karpristlõikega Tala seina jäikus tagatakse laudadest ribidega. Jäikusribid asetatakse I-ristlõikega taladel kahel pool seina ning karpristlõike puhul kahe seina vineertahvlite vahele. Äärmistesse paneelidesse asetatakse täiendavad ribid. Armeeritud liimpuittalad Epoksüüdsideainete baasil valmistatud segude hea nakkumine nii puidu kui terasega võimaldab talade piiratud kõrguse puhul suurendada nende kandevõimet ja deformatsiooniomadusi terasvarrastega (ka klaasplastvarrastega) armeerimise teel. Jätkuvtalad silded kuni 25 m Mitmeavalised ehk jätkuvatalad vôimaldavad materjali ökonoomsemalt ära kasutada. Mitme järjestikuse ava katmisel jätkatakse lihttalasid kas viltuse hamba või tugipadja abil, seega
väljavõte, liitumislepingute koopia(vesi, kanalisatsioon, elekter) ja 3-andmeid vajalike sisetranspordiseadmete kohta mitmekihilisi elemente nn: sandwich-paneele muud konkreetsel juhul nõutavad dokumendid. 4-andmeid tootmisprotsessis eralduvate kahjulike ainete kohta Raudbetoon sandwich-välisseina paneel on kolmekihiline 1)Mahulinne(hoonete ja rajatiste projekteerimine) -ja 5-erinõudeid põrandale suurelement:
Betooni kivistumist kiirendatakse aurutamise teel. veehoidvus suureneb, mida rohkem on sideainet ja Toimub normaalrõhu juures, temp. 80-90 C peenlisandeid Aurutamise kestvus sõltub tsemendi liigist ja aurutamise · Tugevus - tugevusklassid M1-M15; proovikuupide reziimist (mõni tund kuni ööpäev) survetugevus peale 28 päevast kivistumist (N/mm2) Aurutamine toimub aurutuskambris, aurutustunnelis, aurutusvannis, aurutusvormis või aurutuskatte all · Nake kividega - mida plastsem mört ja suurem kivide veeimavus, seda parem nake Mullbetoondetailide kivitsamisel kasutatakse autoklaavimist (aururõhk 0,8-1 Pa; tepm. 160-180 C) Mördi täitematerjalid:
kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Tavalise tellise puudus on väike soojapidavus, seetõttu välissein peab olema suhtelist paks, välisseinas kastutakse seetõttu kärg- või õõnestellist. Toodetakse rea- ja fassaaditelliseid. TUGEVUS Survetugevus sõltuv ka põletustemperatuurist ja põletusajast. Kui põletustemperatuur on kõrgem väheneb kivi poorsus ja suureneb tihedus, koos sellega suureneb survetugevus TIHEDUS Olenevalt tellise liigist 900-2230kg/m3. Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam
Arh. T. Laigu 10 5 Erinevaid kandeskeeme 11 Erinevaid kandeskeeme 12 6 Karkassid Karkassi moodustavad: Postid, Talad, Vahelaepaneelid/plaadid, Jäikuselemendid. Materjali järgi: Raudbetoon (osaliselt ka kivi), Komposiit, Teras, Puit. 13 Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral), Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkassina, Toed, tõmbid, Tasapinnalised või ruumilised diafragmad,
Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon, keramsiitbetoon, betoon), Puidust (puitkarkass, palk), Metallist, Klaasist. Paigaldatavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, Väikeplokk- ikeplokk-seinad, Suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, Raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid. 3 Looduskivi Lubjakivi, põllukivi vastupidavus, kihi paksus, murdepinna iseloom, ühtlus, töö töödeldavus, deldavus, värvitoon. Lubjakivi liigid Vasalemma „marmor”
Soojustuskiht peab olema pidev, seda ei tohi läbida mingid suurema soojajuhtivusega detailid. Varem ehitati tellisseinu, milles vertikaalsete tellismüürikihtide vahele oli paigutatud soojustus. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Aurutihedad materjalid: plekk, kivi, klaas, plastik. Raudbetoon on suhteliselt aurutihe, tellis 4 korda vähem. Klaas ja plekk on täiesti aurutihedad. Kui aurutõke paikneb seina külmemas osas siis tekib kondenseerumine, mis omakorda võib põhjustada puidu mädanemist. Seepärast ei tohi katta maja väljast poolt tõrvapapiga ega värvida aurutiheda materjaliga. . Tuuletõke - teeb seinad tuulekindlaks ja see tuleb asetada alati väljas poole soojustust, soojustuse peale 6. Sauna leiliruumi seinte ja lae konstruktsioon
Selliseid kive kasutatakse üldiselt hoonete välisvoodris. Silikaattelliseid valmistatakse liiva ja lubja segust, mis jahvatatakse kollerveskis ja millele lisatakse vesi. Selline segu kõveneb pärast hoidmist autoklaavis. Tsementkive valmistatakse tsemendi, liiva ja vee segust. Kivi omandab tugevuse pärast tsemendi ja vee segu kõvenemist. Kivide omadused Tugevus tegemist kivide puhul hapra materjaliga, mille tugevusomadused on tõmbele ja survele erinevad. Materjalide survetugevus määratakse katsetamise teel standardikohaste kuubikutega. Muud omadused Veeimavus Suurt tähtsust omab kivide veeimavus, mis on otseselt seotud kivide poorsusega. Haprad materjalid on üldiselt nn lahtiste pooridega, st et poorid on omavahel ühendatud. Kivi märgumisel tõmmatakse vesi kapilaarjõudude toimel kaunis ruttu kivi sisse. Selline omadus on aluseks kivide ja sideaine (mördi) vahelise nakke loomisel. Poorsus on ka kasulik soojapidavuse seisukohalt, mida rohkem poore, seda
................................................ 29 4.6 Vildakpaine ...................................................................................................................................... 29 4.7 Tõmme koos paindega .................................................................................................................... 30 4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL...................................................................................................... 31 5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus..........................................
MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört
Kautatavad vuugid: tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut kergseinad: harju sein, nõmme sein, gerardi sein, roloksein, nopsasein. Sillused 2 liiki- tavalised e mittekandvad (kannavad ainult seina omakaalu) ja tugevdatud e kandvad (paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda). Väikeplokk seinad- kasut vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel (Silbet, fibo, talot, Columbia kivi, aeroc, siporex) Raudbetoon seinad- siseseina paneelid jagunevad: kandvad seinad, sekktsioonidevahelised seinad, jäigastavad siseseinad. R/betooni siseseinad valatakse kas kassettvormis (lihtsa geomeetrilise kujuga korduvkasutusega elemindid) või stendivormis (keerulisemad ja väikese korduvkasutusega elemendud). Välisseina paneel on kolmekihiline 1) betooni sisekoor 80-180mm 2)soojustuskiht (kivivill) 140mm. 3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki
Tehnoloogiakaart Monteeritavad raudbetoon vahelaed 1000m² Töö Õõnespaneeli sängitamine Vuukide betoneerimine Antud tööks on paigaldada kolme korruselisele büroohoonele Esimene õõnespaneel tuleb paigaldada võimalikult täpselt, et Monteeritavad paneelehitused saavad oma lõpptugevuse ja jäikuse monteeritavad vahelaed. Vahelagede pindalaks kokku on 1000m²