50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
150 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sinikazzz
Õppematerjali autor
Tere, lugupeetud õpetaja ja klassikaaslased! Me kõik teame, et ei saa olla halba ilma heata ja vastupidi. Seepärast, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda teile teemal Eestimaa elu ilu ja valu. Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET
Kas Eestis elada on hea? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Minu arvates Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkimata veel muudest asjadest nagu n?
Kas Eestis elada on hea,,, ja tore? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turva tunne. Minu arvates Eesti maal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad.
Põhjuseid välismaale minemiseks on mitmeid: paremad elamistingimused, palgad on kõrgemad ja inimlikum keskkond . Alguses tundub iga riik parem ja ahvatlevam. Kuid lähema tundmaõppimise käigus selgub, et rohi pole kuskil rohelisem ega taevas sinisem. Ükskõik kui kaua kuskil võõras riigis elatakse, ei asenda kodumaad mitte miski ja paratamult tekib igatsus ja soov tagasi tulla. Mulle meeldivad eesti keel ja eesti meel ning meie imekaunis Eestimaa loodus. Igapäevaellu tuleks sisse tuua palju rohkem inimlikkust, eetilisust ja kaasinimestega arvestamise. Kuigi elul Eestis on omad head ja halvad küljed, olen siiski õnnelik, et olen sündinud ja üles kasvanud just siin, Eestimaal .
saksa ja vene. Paljude tolle aja eesti kultuuri nähtuste kujundamisel võeti eeskuju (balti)saksa kultuurist (ajakirjandus, laulupeod, seltsid, kirjandus, haridussüsteem, teater, muusika, kunst). Saksa kultuuriga seostumisele aitasid kaasa saksa ülemklassi kohalolu, jagatud religioon ja ladina tähestik. Viimased eristasid eesti kultuuri selgesti vene kultuurist (vrd õigeusk ja kirillitsa). Samal ajal kuulus Eestimaa 18.-19. sajandil Vene impeeriumi koosseisu, mis ühtlasi tähendas osaliselt ühtlustatud poliitilist ja majandussüsteemi ning sellega kaasnevas bürokraatias vene keele kasutamise paratamatust. Vene impeerium püüdis vene keele ja venekeelse kohustusliku õpetamise kaudu teostada kultuurilist venestamist (~1880-1895). Erinevatel põhjustel jäi saksa kultuuri mõju siiski tugevamaks. Eesti kultuur ja seeläbi ka
soldateid ja sõdureid ning juba ennem üritanud tööliste olukorda riigis parandada. 5. Millised sündmused võimaldasid Eestil 1918. aastal iseseisvuda? Sündmused 1917.aasta kevadel-suvel 02.03.1917 algasid rahutused Tallinnas. Toimusid streigid, Paksust Margareetast vabastati vangid, rüüstati politseijaoskondi. Linnades, kus vene sõdureid ja töölisi oli rohkem, olid ka rahutused suuremad. Korratuste likvideerimiseks määras Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska. Tegutsema jäi ka Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, nende kahe jõu – rahvuslaste ja enamlaste vahel hakkas toimuma hilisem poliitiline võitlus. Rahvuslikud jõud seadsid eesmärgiks autonoomia saavutamise. Sellekohane seaduseelnõu esitati Ajutisele Valitsusele ning oma soovide kinnitamiseks korraldasid eestlased 26.03 Petrogradis 40 000 osavõtjaga demonstratsiooni. 30.03 avaldati määrus Eestimaa
kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib koduigatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, Eestimaa, meie kodumaa. Kui tekiks soov tuua tüüpilisest eestlaste sugukonnast näide, siis sobiks selleks iga perekond. Minu arvates kõige tavalisem eesti pere on korralik ja koduhoidev. Vahel küll, ei usaldata üksteist ja ollakse kinnised, ei väljendata oma tundeid, kuid tegelikult armastatakse üksteist soojalt. Muidugi on olemas ka erandeid, kahjuks on neid erandeid liiga palju, ning seetõttu ollakse õnnetud. Mina isiklikult arvan, et tõelise eestlase iseloom
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid