*Demeter-vilja ema, looduse jumalanna. Sümbol viljapeadest pärg 5.Homeros ja eeposed Homeros tähendab kreeka keeles pimedust. Homeros oli pime laulik ja elas 12-7 saj eKr. Tema kaks kuulust ja tänini säilinud teosed on kaks eepost: ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas eeposes on 24 laulu ja tuhandeid värsse. 6. Luule( luuletajad ja teemad) Lüürika puhkes õitsele 7-6 saj eKr, Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') mille eelkäijaks olid rahvalaulud. Zanrid olid eleegia, jamb, meelika ( modooniline ja koorimeelika ) . Eleegia- kurvatooniline luuleus, tuntuim oli Tyrtaios Jamb-kasvas välja pilkelaulust.Selle rajaja oli Archilochos Meelika-jaguneb modooniline ja koorimeelikaks Modooniline meelika-vastab nüüdisaja lüürikale.Teemad:sõjad, armastus jm. Esitaja oli Alkaios. Koorimeelika- ehk koorilüürika. Alaliigid on hümn, ülistuslaulud, ood, epiniikion
13. Vrss on luule rtmiline hik, mis moodustab luuletuse rea. 14. Stroof ehk salm on luuleteose osa, mis kujutab endast vrsside rhma. 15. Millises vrsimdus on kirjutatud Homerose eeposed ?Heksameetris 16. Kirjelda heksameetrit : Heksameeter on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest vrsijalast. Riimi ei kasutatud, lesehitatud pikkade ja lhikeste silpide kombinatsioonide korraprasel vahetumisel 17. Mis on lrika? Kust on tulnud sna "lrika" ? Lrika (kreeka snast lyrikos 'lra saatel lauldav') on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lrilise enesevljenduse, prdumise vi kirjelduse vormis, enamasti seotud knes. Lrika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mtted. 18. Millal oli vanakreeka lrika itseaeg? V sajand 19. Mis oli eleegia Vana-Kreekas ja mida meldakse selle all tnapeval? Vanasti kskik mis teemal loodud luule. Eleegia on tnapeval lrikaanr, mis thendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 20
teksti rütmist. Tekst oli improvisatsiooniline. Esitaja oli ühtaegu nii tekstilooja-poeet, laulik kui ka pillimees. Homerose eeposed olid välja kasvanud elavast rahvaluulelisest traditsioonist, mõjutasid püsivalt kogu kreeka kultuuri, sealhulgas ka kirjandust, kujundades eelkõige luulekeelt. Nende järgi õpiti ligi 1000 aasta jooksul lugema ja kirjutama, värsse õpiti pähe, tsiteeriti viitena ülimale autoriteedile. 7. sajandil hakkas eelkõige Lesbose saarel arenema lüürika (kr. k lyrikos) lüüra saatel lauldav laul. Tunti nii monoodilist e soololaululist lüürikat ning koorilüürikat, mille puhul lüüra saatel laulmisele lisandus ka tants. Muusika ja tants on muidugi kadunud, tekstidki on enamasti säilinud vaid fragmentidena. Autoreid: Sappho 7./6. saj. vahetuselt, monoodilise lüürika autor: Tõtta Kreetalt mul, püha templi juurde, kus on õunapuid salu rõõmurikas, 7
Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrikos e lüüra saatel lauldav, tundeküllane) on kirjanduse põhiliik. Kui eepikat iseloomustab sündmuste objektiivne kujutamine, siis lüürika keskmes on lüürilise minaisiku elamused, hinge- ja mõtteliikumised. Lüürika esineb enamasti luules. Lüürika on ürgne eneseväljenduse vorm. Vanimad teadaolevad lüürilise luule mälestised pärinevad kolmandast aastatuhendest eKr. Euroopalik luule sai teadaolevalt alguse vanades heebrea religioossetes lauludes
lendaski koos pojaga minema. Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks 3) Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid: Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist
Kreeta saar oli juba kaugel, kui äkki Ikaros tõusis hästi kõrgele. Päike hakkas kõrvetama ja sulatas vaha. Tiivad lagunesid ja poiss kukkus merre. Õhtul uhtus meri Ikarose surnukeha lähedalasuva saare randa. Daidalos mattis oma poja. Ta lendas edasi, kuid jäi elu lõpuni kurvaks ja rahutuks. 3. Antiiklüürika, selle zanrid ja autorid. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') nimetus on tulnud keelpillilt Lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Lüürika väljendab kirjaniku sisemaailma, tema tundeid ja mõtteid, mille aluseks on elamus, mis on tekkinud mõnest sündmusest või nähtusest. Lüürika on enamasti seotud kõnes ( luules). Lüürika peamiseks tunnuseks on riim. Lüürika zanrid:
Hermesele 580 värssi). Hümnid erinevad tekkeaja (u. VII-IV saj. e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata. Pikimad hümnid on pühendatud Deelose ja Pytho Apollonile (jutustavad jumala sünnist ja kultuse rajamisest Delfis), Hermesele (jumaliku lapse seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone röövimisest ja leidmisest, Eleusise kultuse rajamisest). 32. Lüürika ja melos Lüürika (< kr lyrikos `lüüra saatel lauldav, tundeküllane') on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; ka lüüriline luule. Erinevalt eepika sündmuste kujutamisel objektiivsust taotlevast jutustavast esitusest ning dramaatika tegevusel ja dialoogil rajanevast esitusest on lüürika poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika objekt on
taandada sümbolloogikale. See küll ei õnnestunud, kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Olemas on palju erinevaid loogikaid, näiteks lauseloogika, matemaatiline, filosoofiline ja budistlik loogika. LÜÜRIKA – Algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetsest ja tunnest, mida esitati lüüra saatel. Lüürika kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav'); Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Kausaalsust ja loogikat asendavad lüürilises teoses vabad mõtteseosed. Kujundi ja kõlaseoste loomisel on väga oluline sõnavalik. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BC%C3%BCrika (16.09.2012) Ürgseim sõnakunsti valdkond. Ta sai alguse tantsu saatelaulust, kui sõnaline osa muutus määravamaks. Luule on hääleta laul. http://kirjandus2011.edublogs.org/luurika/ (16.09.2012)
Tegelaste kujutamiseks kasutatakse erinevaid võtteid. Kõnekoomika-erinev kõne, annab karakterile juurde Situtsioonikoomika-Nt A.Kivirähk näidend Kalevipoeg Teatris töötavad veel: grimeerijad, valgustajad, lavastajad, näitlejad, koorid, dekoreerijad, õmblejad ja kostüümidega tegelev personaal, tehnikud, helimehed, juuksurid, rekvisiititega tegelevad inimesed +igasugune töötav personaal. 23. Lüürika olemus · Lüürika (kreeka sõnast lyrikos 'lüüra saatel lauldav') on üks kolmest kirjanduse põhiliigist ja neist kõige vanem. Sai alguse arvatavasti nõidusest. · Lüürika jaguneb..... · Mitmed läänemaised lüürikazanrid pärinevad antiikkirjandusest (ood, hümn, eleegia) ja Itaaliast (sonett, kantsoon, sekstiin). Aegade jooksul on kirjandusliigid üksteisele lähenenud. Seepärast on nüüdisaegset proosat ja luulet mõnikord raske teineteisest eraldada. Möödunud sajandil seostati luulet peamiselt
annaabi.ee 
