Kindlate haiguste kartust (vähktõbi, südamehaigus või veneeriline infektsioon) tuleks diagnoosida kui hüpohondriat (F45.2), välja arvatud juhul, kus hirmu objektiks on situatsioonid, milles haigus võidakse saada. · Kui inimene kardab, et ta põeb mõnda rasket haigust, mida tal tegelikult ei ole, on tegemist hüpohondriaga. · Kui ta kardab, et võib haigeks jääda - lihtfoobia kui veendumus haiguse esinemisest on luululine (hüpohondriline luul), kasutatakse luululise häire (F22.0) diagnoosi. · düsmorfofoobia ja hüpohondria (F45.2) või luululine häire (F22.0). · (düsmorfofoobia on ebakorrektne termin. DSM-süsteemis on kasutusel mõiste düsmorfopsia). 3.Ravi 3.1 Psühhoteraapia kognitiiv-käitumisteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia ei ole foobiate ravis primaarse tähendusega tuleks vältida trankvillisaatorite kasutamist eelistada tuleks antidepressante (STI)
vähemalt 1 "esimese järgu" sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane psühhootiline häire Ei arvestata prodromaalperioodi sümptomite kestust "Esimese järgu" sümptomid (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed "Teise järgu" sümptomid (e) ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid, kui nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt
Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Vastuvõetava informatsiooni töötlemine on häiritud
Kirjanduses toodud sümptomid Kuigi spetsiifilisi sümptomeid ei ole, peetakse otstarbekaks jaotada ülalesitatud sümptomid rühmadesse, millel on eriline tähendus diagnoosi püstitamisel ja mis tihti esinevad koos: · mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; · luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; · kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; · muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed, nagu religioosse või poliitilise identiteedi või üliinimliku jõu ja võimete kohta (nt. on võime kontrollida ilmastikku või olla ühenduses teiste maailmade
· Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2
- kuulimsagnoosia - võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/ Derealisatsioon: (derealization) häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes (hallutsinogeenid, alkohol), aju orgaaniliste kahjustuste ja mitmete psüühikahäirete korral (võõrutusdeliirium alkoholist). 1) luululine taju (delusional perception, delusional mood) - ümbritsev maailm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tungivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile. 2) ruumitaju häire - mikropsia (micropsia, lilliputian hallucination) - objekte tajutakse tegelikkusest väiksemana - makropsia (macropsia) (objekte tajutakse tegelikkusest suuremana) - värvitaju häirumine 3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis)
on haiguslikud kuulmise häired; mõnikord on suutelised tööd jätkama. Ägenemisel tuleb paigutada vaimuhaiglasse Paranoilis-hallutsinatoorne sündroom Esineb paljude vaimuhaiguste puhul, raskete ägedate või pikalevenivate somaatiliste haiguste puhul, samuti ka sunnitud unetuse korral paranemisperioodil. Selle 21 syndroomi aluseks on hallutsinatsioonid, mille taustal areneb ymbruse luululine hindamine, ning see määrab haige kogu käitumise. Psüühilise automatismi sündroom (Kadinski sündroom) Haige tajub oma elamusi mitte temale kuuluvatena Võib esineda mitte ainult mõtete suhtes, vaid katunnete ja liigutuste sfääris. Haige arvab, et kõik ta liigutused, teod, emotsioonid ei kuulu talle. See haigus esineb ainult skisofreenia puhul. Luululised syndroomid Residuaalluul jääkluuluks nimetatakse niisuguseid luululisi järeldusi, mis on
Agnoosia Tajus ei suudeta aistingud kokku panna ja tajutavaid objekte ei tunne ära nt saabast ei tunne ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega. - Visuaalne agnoosia - Astereognoosia – võimetus ära tunda katsutavaid objekte. Esineb dementsetel - Anosognoosia – võimetus tajuda puuet, haigust - Somatopagnoosia – võimetus tajuda oma keha - Kuulmisagnoosia – võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat Derealisatsioon Luululine taju – ümbritsev maialm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tundivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile (tšakrad, midagi peaks kohe juhtuma) Ruumitaju häire - Mikropsia – objektid väiksemad - Makropsia – suuremad - Värvitaju häirumine Ajataju häired – sündmused kulgevad kiiremni või aeglasemana nt kõik aegluubis Depersonalisatsioon Häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks
kättesaadavus või kättesaamatus · Sternbergi (1991) hinnangul on armastamine seotud vastava otsuse tegemisega & kohustuse võtmisega ning lisaks sellele on armastusel veel kirglikkuse & intiimsuse komponendid, mille kombinatsioonidest tulenevad armastuse erinevad tüübid: Kohustus Kirg Intiimsus Sõge armastus - + - Meeldimine (& sõprus) - - + Steriilne armastus + - - Romantiline armastus - + + Luululine armastus + + - Harmooniline armastus + - + Täiuslik armastus + + + Täiusliku armastuse saavutamine · Täiusliku armastuse saavutamiseks tuleb see kõigepealt endale eesmärgiks võtta · Teiseks tuleb õppida probleemide & konfliktide lahendamise oskusi ning arusaamist, et probleemid on inimestevahelised · Vajadusel tuleb õppida kolmandatelt isikutelt abi otsima · Samuti tuleb õppida suhete lõkse & armastust nurjava käitumise stiile ära tundma.
annaabi.ee 
