k 1959). Eesti keeles on ilmunud Burnsi luule valimik „Mu arm on nagu ruske roos (2000). Leedu rahvuskirjanduse rajaja KRISTIJONAS DONELAITISe looming (1714– 1780) sarnaneb Burnsiga oma talupoegliku päritolu ja rahvuslik realistliku laadi poolest. Donelaitis pääses õppima Königsbergi ülikooli, hiljem töötas pastorina. Tema eluajal moodustas Leedu ühtse riigi Poolaga, leedu pärisorjadest talupoegade elu oli väga raske. Donelaitise kuulsaimas luuleteoses, 4-osalises poeemis „Aastaajad” oli peategelaseks pärisorjast talupoeg, aastaaegade vaheldumine ja talupoja elurütm on põimunud. Johann Wolfgang GOETHE sai oma luuleloomingu algul mõjutusi nii rahvaluulest kui ka Shakespeare’ilt. Mõlema poole suunas teda Herder. Goethe hakkas otsima uusi, vabamaid rütme ja jõudis vabavärsini. Noore Goethe luule oli „tormi ja tungi” perioodil rahvaluulelähedaselt tundmusrikas ja meloodiline. Nt „Nõmmeroosike” on
Francesco Petrarca. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala. Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus. Sekstiin ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Eelkäijatest trubaduuridest eristab Petrarcat tema armastusluule täielik avatus. Ta vabastas luule müstikast, allegoorilisusest, abstraktsusest; süvendas selle humanistlikkust; lõi isikupäase poeetilise stiili, tõi sisse metafoori kui sonetizanrile tunnusliku kõnekujundi (nt Laura juuksed kuld, nägu soe lumi, kulmud eebenipuu, huuled kalliskivi ja roosid). Hilisemat
seadusandjana. Ta olevat olnud ka filosoofiakooli rajaja, filosoofi ja luuletaja Xenophanese (umbes 570 470 eKr) õpilane. [1:21] 3.2.1 Filosoofilised vaated Parmenides läks ajalukku sellega, et rajas õpetuse oleva olemusest ja omadusest ontoloogia. Tema lihtsal nendingul, et olemine on ja mitteolemine ei ole, oli tohutu mõju ning olemise mõiste omandas lääne filosoofias keskse kohal. Oma õpetust arendas ta dialektilises luuleteoses, mis on säilinud fragmentidena, on tuntud pealkirja all ,,Loodusest" (Peri physeos). Sedasama pealkirja kannavad kõik varajaste kreeka filosoofide teosed. Selles esitab ta Pythagorase ja Herakleitose mõjul arendatud teooriad. Siiski on tema töö märgatavalt filosoofilisem kui tema eelkäijatel: ta argumendid on selgemad, rangemalt deduktiivsed ja abstraktsemad. [2:21] 3.2.2 Maailma alge Parmenidese otsimused on koondunud maailma ühe ning ühtse alguprintsiibi otsimisesse.
kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert Faehlmann aastatel 1840–1852 Õpetatud Eesti seltsis oma eesti muistendid, mis osutusid inspireerivaks ka baltisaksa luuletajaile. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Baltisaksa luulesse jõudsid motiivid hiiumuistenditest, näiteks Suurest Tõllust, kusjuures mitte üheski baltisaksa luuleteoses polnud tegelaseks Kalevipoeg. Lisaks olid olulised tegelased Koit ja Hämarik, kelle muistendi põhjal valmis erinevaid luuleteoseid, mis sõnastuses väga sarnased olid. Väga palju kasutati rändava järve motiivi, seda ka läti luules. Näiteks üks lugu, kus noormees vandus truud armastust neiule, et enne kaob järv kui et tema petab. Järv sai pahaseks ja lendas teise kohta (ei tahtnud, et tüdruk usub valelikku noormeest). 1
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194)
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa
Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid. Pastoraalromaanides kujutati idülliliselt karjaste elu, seiklusi ja armastust. Neid iseloomustavad keerulised, seikluslikud ja fantastilised süzeed ning pikad kangelaste tunnete ja elamuste kirjeldused. Keskaja rüütliromaanile andsid aine mõne õilsa rüütli kangelasteod ja seiklused, mille ajendiks oli õilis armastus. Sekstiin- ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Släng- Ameti- huvirühma või nt õpilaste erikeel. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia (abab abab cdc dcd), prantsuse (abba abba ccd eed) ja inglise sonetiks (abab cdcd efef gg). Sonett koosneb 14. värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise
*teose tegevustikku saatvate hinnanguliste kommentaaride abil ! *peategelase kuju järgi, kui see on teoses esitatud sümpaatia ja kaasaelamisega ! *teoses positiivsena esitatud ideede ja tegevuste kaudu. Draamas luuakse sama pilt: ! *teose REMARKIDE e täiendavate mmärkuste kaudu (etenduse vaatajale kättesaamatud) ! *peategelase kuju järgi, kui see on esitatud sümpaatia ja kaasaelamisega ! *teoses positiivsena esitatud ideede ja tegevuste kaudu. Lüürikas avaldub tekstuaalne autor luuleteoses esitatud meeleolu või mõtteaalduste kaudu. LUGEJA ! Oluline osa on ka lugejal. --> Aktiivne roll teose tähenduse loomisel. Igal teosel on kahte laadi lugejaid: ! 1) Mudellugeja--> kujutletav lugeja, kes mõistab ja järgib teose poolt esitatud lugemisreegleid. Iga teos annab lugejale viiteid, kuidas teda lugeda. Teos eeldab lugejailt teatavaid omadusi, nt mingt teadmiste hulka ja huvi teatud teemaderingi vastu --> teatud sihtgruppidele suunatud teosed.