Lõputu juuli · Debüütkogu mis tõi Liisi Click to edit Master text styles Ojamaale tuntuse. Second level Third level · 80leheküljeline kogu Fourth level Fifth level avaldati 1990.aastal, see kuulus kogumikku ,,Luulekassett 90". WÄIKE HIPI See on yx maailm mis awali mu ees On minu ainukene ainuõige tee See on see sõna milles lahustub mu tusk On minu elustiil ja enesesseusk Mis on õnn mis on armastus? Seni kestis weel sarnasus samaxsaamise saladus endaleidmise alandus Murtud riimide walus keel Ah las kesta see lummus weel Ah las lennata linnud weel yle Tallinna taewaste
võtet, kus ta sidus traditsioonilisi vorme mängulise, ajuti lausa kerglaselt mõjuva sisuga. 1988. aastal asutasid etnofuturistid rühmituse Hirohall, sellele järgnes Eesti Kostabi $elts, millest sai lõpuks kirjastus. Muide, pungil ja etnofuturismil on tugev ühisosa ja see sidus neid ka 1980. aastatel valitsenud meeleoludega. Selleks oli suurenenud teadlikkus eesti keelest ja kultuurist, selle eripärast ja ohustatusest. Kui 1989. aastal ilmus järjekordne noorte autorite luulekassett ,,Kassett '88", siis neljast debütandist üks oli etnofuturist (Sinijärv) ja teine punkar (Trubetsky). Veel üks huvitav fakt: 2000. aastal ilmus Kajar Pruuli koostatud 1990. aastate eesti luule kogumik ,,Varjatud ilus haigus" seal oli esindatud lausa kolm punkliikumise juhtfi guuri, lisaks Villu Tammele ja Tõnu Trubetskyle ka Merle Jääger alias Merca (1965), kes kogus hiljem tuntust eelkõige näitlejana. Tema valminud luulekogu kannab nime ,,Narrivile".
Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised1 vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. * 9.ressansiajastu- kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. 1.2. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. 9 *10.debüütkogu- esikkogu 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: -elujaatav hoiak -maailma avastamine -uuenduste toetamine -ränga minevikuga arvete õiendamine 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: -Artur Alliksaar -Paul-Eerik Rummo -Mats Traat
1957. aastal hakkas ilmuma raamatusari "Loomingu Raamatukogu", mis vahendasid välismaise kirjanduse tõlkeid. Samas tekkis ka varjatud kirjandus: sise/emigrantide Uku Masingu ja Artur Alliksaare ümber kogunenud noored tekitasid mitteametliku kultuuri- ja kirjanduselu. Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu
luule on emotsionaalne luule - tunnetele rõhuv ja pildiline, mis asendatakse intellektuaalse luulega - märksõnaks saab kujundlikkus. Luuleuuendused: 1. Vabavärss ja vabaävrsipoleemika (Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep).2. Stroofi ja värsivormid läänest - romanss, haiku, tanka.3. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu võimalused.4. Murdeluule kirjutamine elavnes.5. Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Kassetipõlvkond Ajavahemikus 1962-1967 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. Alates esimese kasseti ilmumisest sai sellest tõeline luulesündmus. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted : elujaatav hoiak; maailma avastamine; uuenduste toetamine; ränga minevikuga arvete õiendamine Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: Artur Alliksaar;Paul-Eerik Rummo;Mats Traat ;Jaan Kaplinski ;Hando Runnel;Viivi Luik Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi
Vabariigi hümni keelustamise järel kujunes Eesti tähtsaimaks rahvuslikuks lauluks Lydia Koidula sõnadele kirjutatud Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm". Selle esitamine oli ikestatud rahvale kõikide laulupidude kulminatsiooniks. Sõjajärgsete kümnendite taustal olid 1960. aastad Eesti kultuuris tõeline kuldaeg. Nõukogude reziim oli hakanud leebuma, mis avas uusi võimalusi iseäranis vaimuelus. 1962. aastal ilmus esimene luulekassett, millele järgnes veel neli. Kümnendi lõpuaastatel vallandasid teatriuuenduse, kuid uue hingamise leidsid ka juba tegutsevad lavastajad ja näitlejad. Üheks nende aastate rahvusiidoliks oli laulja Georg Ots. Oluline paik, kus kohtusid kirjanikud ja luuletajad, ülikooli õppejõud, näitlejad, muusikud ja kunstnikud, oli Tartu kohvik Werner. See oli omamoodi suletud sootsium, kus kirjutati, võeti vastu eksameid, mängiti malet, diskuteeriti, peeti pidusid
Ka see koosneb kahest osast, esimene jällegi loomislugu ning teine on tagasivaade sellele loomisloole. See on Kalevipojast varasem aeg. Maailma üks loomisprintsiip on vanaisa (võib mõista kui jumala kuju), teine tegelane on keegi „mina“. Vanaisa tahab, et maailm oleks sina, samas „mina“ tahab mitmekesisust maa pinnavormides. TRIKSTER. Ka kalevipoeg oli trikster, tegeles teatud mõttes maailma vormimisega, ka vanapagan oli seda. *Sven Kivisildnik [leht olemas] 89.a luulekassett „Märg Viktor“ kuni tänaseni on ta avaldanud üle 30 raamatu. Tema loomingus on kaks põhiprintsiipi: esiteks tehnoloogiline-kombinetoorne ja teine inimlik-sentimentaalne. Esimene täh seda, et kirjutuse aluseks on algorütm, valem või teatud kindel kirj viis (suunatud sellele, et luua ’kirjanduslikku masinat’, ei lähtu kirjutisele kui kunstiteosele). Kunst on justkui toode, mida on võimalik luua konveier-printsiibil. Mõjutusi 1860 popkunstist (Andy Warhol), teine mõju 60-
Kogu õppimine jääb lühikeseja ja 43ndal aastal lahkub ta Soome kaudu Rootsi. Õpib Stockholmi ülikoolis edasi romaanikeeli ja filosoofiat. Ta on Rootsis tegelenud esseistina, tõlkijana ja kriitikuna. Tema puhul tuleb rõhutada seda, et ta liigub rootsi kultuuris ja pagulaseesti kultuuris paralleelselt see pole tavaline. Pagulased elavad tavaliselt oma maailmas, mis puudutab kultuurimaailma. Laaban tuleb Eestisse tagasi. Talle on esimese visiidi ajal Luulekassett 88 (teistmoodi luule). Kui ta hakkab tihemini Eestis käima, siis hakkab ta ümber tiirlema noor Kivisildnik jt. Ta tähendus on permanentse revolutsiooni idees kirjandus peab olema alati teistmoodi või püüdlema põhihoovusest välja. · 1946 Ankruketi lõpp on laulu algus (tegemist on esimene sürrealistliku luulekoguga eesti kirjanduses. ) · 1957 Rroosi Selaviste o 1990 Oma luulet ja võõrast (Teosed VII-VIII)
Demokratiseerumine N Liidus oli lõppenud. Algas vabaduste järkjärguline piiramine. Väliskirjandust tõlgiti vähem ja valikulisemalt. Ühiskonnas levisid pessimism, minnalaskmismeeleolud ja väljapääsmatuse tunne. Senisesse optimismi hakkas sugenema kahtlusi ka kirjanduses, nt P.-E. Rummo kogu "Lumevalgus...lumepimedus" puhul. Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt. Kassetid koostas Oskar Kruus
annaabi.ee 
