kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud. Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on tagantpoolt tugevasti kokkukasvanud ristluuga ja eestpoolt omavahel ühenduses. Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks. Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu, oimuluu, otsmikuluu, ülalõualuu,) Alajäsemed(pöialuud, kannaluud, varbaluud, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder) Selgroog(kaelalülid) Ülajäsemed(sõrmeluud, kämblaluud, randmeluud,
Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Samuti moodustavad luud ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Vastsündinud on luid rohkem kui täiskasvanul, sest lapse arened kasvab osa luid omavahel kokku. Täiskasvanu kehas on üle 200 luu. Skeleti kaal moodustab 1/5 inimese kaalust. Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldav neil liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesvedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigesekihn ühendab kõhresid ning tekitab luude vahelise õõnsuse Liigesevõie hõõrdumise vähendamiseks Kõhr pehmendamaks ja muuta sujuvamaks liikumist. KERALIIGESED võimaldab mitmes suunas liigutada. Õlaliiges, puusaliiges
väga vastupidav. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. *LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. *Samuti moodustavad luude ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. *Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. *LIIGES on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda. *Liigestes on luude oytsad laetud sileda KÕHREGA ja NENDE vahele jääb liigesevedelikuga täidetud LIIGESEÕÕS. *Liigesest katab tavaliselt LIIGESEKIHN ehk liigesekapsel, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedeliku liigeseõõnes. *KERALIIGESED, mille ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas, on kõige suurema liikumisulatusega.
LUUD JA NENDE ÜHENDUSED Luustiku ülesanded meie organismis 1.Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid. 2.Luustik on lihaste kinnituskoht. 3.Luustik koos lihastega võimaldab inimestel liikuda. 4.Luudes toimub vereloome ning neis talletakse rasvasid. 5.Kaitseb siseelundeid, kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju 6.Luustik on oluliseks mineraalainete säilituskohaks. Luud ja nende ühendused Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. Liiges on kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigesel on luude otsad kaetud sileda kõhrega. Nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigeses katab luuotsi sidekoeline ümbris liigesekihn ehk liigesekapsel. Liigese-kihn ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. Liigesevedelik ja libedad kõhred vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel
Samuti moodustavad luud ruume mis on siseelundite kui ka närvisüsteemi kaitsemiseks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luud on omavahel ühendatud. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahale jääb liigeseõõs. Keraliigesed on suure likumisulatusega , plokkliisesed liiguvad vaid ühes taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju , selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada
ehk skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne osa ehk ta ei liigu ise, koosneb u 200 luust · Luustiku ülesanded on ümbritsevate pehmete kudede toetamine, mineraalainete säilituskohaks olemine, lihaste kinnituskoht, võimaldab inimesel liikuda, kaitseb, toimub vereloome ja talletatakse rasvasid. · Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad, need on liigesed, mis on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luud kaetud kõhrega ja nende vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Luuotsi katab ka liigesekihn, mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes. · Silinderliiges võimaldab teha pööravaid liigutusi, näiteks 2 ülemist kaelalüli on nii ühendatud
mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks
Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks
mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Orgaanilised ained annavad luudele elastsuse,anorgaanilised annavad kõvaduse. luude seostumise vormid –Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused – luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus – õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend – esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus – Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs – Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad
15% rasva, 13% muid orgaanilisi aineid ja 22% anorgaanilisi aineid. Värske luu pind on kaetud kiulise side- koekihiga - luuümbrise e. periostiga. Luu ise koosneb kompakt- ja käsnainest. Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. 5. Luude seostumise vormid (fibr. kõrrelised) Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega (selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes
Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid)
Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 12) Luude seostumise vormid. Liigese ehitus luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid)
Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste e. fibroossete ühenduste alaliikideks on: Sideliidused nim. sellist ühendusvormi, kus luud on omavahel ühendatud sidekoe varal. Õmblus e. sutuur nim. õhukese sidekoekihi varal liitunud koljuluude ühendust. Eristatakse soomus-, saag- ja lameõmblust. Tappühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alavormina eristatakse: Kõhrliidus luud on omavahel seostunud kõhrkoega (selgroolülid)
annaabi.ee 
