paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus Ei tohi valetada ja petta Pidid täitma kohustusi (vangilangenu pidi tasuma õigeaegselt lunamaksu) Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Arenes seltskondlik suhtlemine ja avardus silmaring. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks
Viljandi keskuseks oli praegune Laidoneri plats, kus oli sel ajal turg, läheduses asus kirik, raekoda ja kool. Kirjalikud andmed sellest ajast puuduvad, sest oli palju põlenguid, mis hävitasid andmed. 15. sajand 1481 Ivan III saadetud Pihkvasse, Novgordi ja Moskva ühendväed piiravad Viljandi linna ja linnust. 1.märtsil alanud piiramise tulemusena linn langeb. Tagajärg: hooned süttisid (Viljandi raekoda koos raearhiiviga). Linnust nad vallutada ei suutnud. Nad lahkuvad, saades lunamaksu ning viivad kaasa ka 8 kirikukella 16. sajand 1560 Vene väed saabuvad Liivi sõja käigus Viljandisse. Venelased vallutavad linna, linnus langeb seda kaitsnud palgasõdurite reetlikkuse tõttu 11. Mõisted raad keskaegne linnavalitsus bürgermeister rae tähtsaim ametnik sündik jurist linnafoogt maaisanda esindaja raes gild keskaegne ametiorganisatsioon skraa tsunftide põhikiri agul äärelinn seek vaestemaja toomkirik piiskopikirik
Tegemist on tõenäoliselt rändmotiiviga, mis oli keskaja Euroopas üsna populaarne. · Esimesed tuleristsed sai Viljandi orduloss 1482. aastal, mil Vene väed Ivan III juhtimisel koos Moskva, Novgorodi ja Pihkva ühendväega suutis piiramise järel vallutada küll linna, kuid linnust alistada ei õnnestunud. Sõjategevuse tagajärjel süttisid hooned, nende seas ka Viljandi raekoda koos raearhiiviga. Venelased lahkusid, kui olid kätte saanud lunamaksu, ning viisid endaga kaasa kaheksa kirikukella. · Liivi sõja (1542-1583) ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist. · 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Linna kaitses 500-meheline rootslaste garnison, mida juhtis Porvoost pärit Arved Wildemann. Poolakad purustasid
osaliselt esines ka rooma õiguses. Linnaõiguses domineeris käibehuvi, mis eristas teda maaõigusest, kus oli esikohale seatud omandiõiguse kaitsmine, mis põhjustas erinevate indikatsiooni reeglite tekkimise vallasvara suhtes. - Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. 2.2. Olulisemad linnaõiguse perekonnad Frankfurti perekond Lübecki perekond (levib just rannikulinnades) Viini perekond Magdeburgi perekond Uue linna asutamisega võeti üle mõne varasema linna õigus, millega emalinn muutus ühtlasi kõrgemaks instantsiks kohtuasjades. Nii tekkisid ema- ja tütarlinnadest linnaõiguse perekonnad, kusjuures viimased võisid oma õiguse jälle teistele edasi anda
· Tulemusteks: o kuningavõimu tugevnemine, o riigi sissetulekute suurenemine o igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine o rootsikeelsele jumalateenistusele üleminek. · Talupojad nägid REF. ohtu oma varadele. · 1531. talupoegade ülestõus ehk Kellasõda: kirik pidi kelli loovutama, erakorraline maks, Lübecki võla tasumine talupojad võisid säilitada kellad lunamaksu eest. 1533 kuninga karistusretk langesid need, kes 1521. aastal olid alustanud vabadusvõitlust ja valinud Vasa oma juhiks. VASTUREFORMATSIOON JA REFORMATSIOONI VÕIT ROOTSIS · 16.saj IIpoolel üritas katoliku kirik oma positsiooni Euroopas parandada. 1569. aastast troonil olev kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga. · Johan kehtestas uue jumalateenistuse korra katoliku missa. Oli nõus katoliku usku pöörduma kirikumaid ei
Paavst Innocentius III oli 12.saj oli inkvisitsiooni looja. 11. Keskaegne linnaõigus. Linnaõiguses domineeris käibehuvi, maa seadis esikohale omandiõiguse kaitsmise, mis põhjustas erinevate vindikatsiooni (omandi ennistamine) reeglite tekkimise vallasvara suhtes. Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. Linnade tavaõigus oli äärmiselt ebaühtlane. Suurtes, elava kaubanduse ja merelaevandusega linnades tuli kasutada kas roomaõiguslikke juriidilis-tehnilisi probleemilahendusi, mida vajas majanduselu, või luua ise sellised reeglid, mis viisid kõrgeltarenenud õiguskorra tekkimisele Tavaõigus, oli kirja pandud vastavasse raamatusse. Edaspidi tekkis raad, mis kinnitas eraviisiliselt tekkinud õigusraamatuid. Tekkisid emalinnad (Hamburg,
Sõjakäikudel jms omad normid, Saksamaal 6 nädalat aastas Saksamaa piires (v.a keisrikd kroonimisel Roomas), Prantsusmaal 40 päeva aastas. Hiliskeskajal kaotab rüütlivägi tähtsuse, palgaväe teke ja maksukohustus. Vasall vajadusel senjööri läheduses, tema kohtus kaasistuja, haldusasjad... Senjööril kohustus oma vasalli arvamust kuulata, meestepäevad. Nõupidamine, millest arenes parlament. Maksu saada vasallidelt kui: · Senjöör langes vangi ja tal tuleb lunamaksu maksta. · Vanim tütar läheb mehele. · Vanim poeg lüüakse rüütliks. · Senjöör läheb ristisõtta. Senjööril kohus kaitsta vasalli nii sõjaliselt kui kohtus. Lään tuleb saksa keelsest sõnast lemen (laen) ehk laenatud maa, laenumees =vasall. Hiliskeskajal saab võimalikuks lääni võõrandamine, tavaliselt vasall palub senjööril sama maa uuesti läänistada teatud isikule. Läänist võis saada formaalselt allood (ka vastupidi võis minna). Hiliskeskajal
· Messide ja näituste ekspedeerimine. Näituste, väljapanekute jms. ajutise väljaveo organiseerimine. · Kulleriteenused. Kauba (ja dokumentide) võimalikult küre kättetoimetamine kliendile. · Projektide ekspedeerimine. Pikaajalised ja suuremahulised koostöölepingud. Näit. ehitusfirma tellib ehitusobjekti rajamiseks teises riigis ekspedeerijalt kõik vajalikud tarned. Treilerite, konteinerite ja kaubaaluste väljarentimine. · Veosekindlustuse vormistamine kliendile. · Lunamaksu sissenõudmine (COD: Cash on Delivery maksetingimuse kasutamisel). Müüja kohustab ekspedeerijat kaupa saajale mitte enne üle andma kui selle eest on tasutud. 'l> Konsultatsiooniteenused. Uute projektide väljatöötamine klientidega. Näit. rõivatootja töötab koos ekspedeerijaga välja transpordimooduse pealisrõivaste veoks rippuvas asendis, nende kortsumise vältimiseks. Euroopa Liidus kaasajai transpordisüsteeme mõjutavad faktorid: 1
annaabi.ee 
