,,Rumm ja viin" Conor McPhersoni esiknäidend "Rumm ja viin" on ühe noore mehe monoloog naistest, lastest, alkoholist ja valikutest. Monotüki peaosas on Ott Sepp ning lavastajaks Tanel Joonas, kelle jaoks on see esimene katsetus lavastajana. Lavastuses jutustab kolm päeva järjest purjus olnud iirlane kuidas tema alkoholist põhjustatus probleemid, mida oli kainena talumatult raske ära kannatada, olid viimase kolme päeva jooksul hakanud justkui lumepallina edasi veerema ning olid eriti teravaks muutunud. Alustuseks räägib mees, kuidas ta noorena oma naise rasedaks tegi ning seejärel temaga abielluma oli sunnitud. Seejärel oma viimasest kolmest päevast - oma bossist, keda ta ei sallinud ning kelle auto pihta oma tööarvuti viskas, kuidas ta oma naistelt poes peksa sai, seiklustest baarides, kuidas ta ühel kontserdil maailma kõige ilusamat naist nägi, kellega tal koheselt oli nähtamatu side (,,Kuidas
Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks veebist kunagi midagi kuulnud. Et end hästi tunda selles tohutus arvutitesse koondunud maailmas ja e-riigis, tuleb hästi tunda arvutit ja Internetti ning sellega kaasnevaid ohte. Paljud inimesed on kindlasti kuulnud interneti petuskeemidest ning kiimastest pervertidest, kes Eesti naisi kuskilt Türgi mägiurgastest arvutite taga varitsevad. Mingi osa sellest on
kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides.Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku- TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga “Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“ Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: „Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas
üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas
Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema
1) Empiristide arvates saab mingis teadmises olla kindel vaid siis, kui see toetub vaatlusele ehk teisisõnu on tarvis pealtnägijaid, kes mingi sündmuse toimumist on tunnetanud. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse kirjeldamist, jõuab pealtnägija õige pea selliste teoreetilise teadmisteni, mida pole võimalik vaatlusega tõestada. Popper võrdleb seda veereva lumepallina: teadmiste hulk, mida empiristide arvates tuleks vaatlusega tõestada, kasvab tõkestamatult. Inimene ammutab oma teadmised paljudest asjadest: nii vaatlusest, avastusest, raamatutest, traditsiooniliste teadmiste uurimisest jne, kuid ükski eeltoodud teadmiste allikatest pole teistest tähtsam. 2) Empiristid arvavad, et vaatlusest lähtuva teadmise usaldusväärsus põhineb tunnistaja ehk teabeallika olemasolul
Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest me saame uusi teadmisi vaid varasemate teisenemise teel – teadmised ei teki eimillestki. 1. Vaatlus ei võimalda tõde kindlaks teha. Popperi arvates ei võimalda vaatlus tõde kindlaks teha, sest on võimatu kontrollida kõiki vajaminevaid tunnistajate vaatlusi: alustades oma vaatluse kirjeldamist, jõuab pealtnägija õige pea selliste teoreetilise teadmisteni, mida pole võimalik vaatlusega tõestada. Popper võrdleb seda veereva lumepallina: teadmiste hulk, mida empiristide arvates tuleks vaatlusega tõestada, kasvab tõkestamatult. 2. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega ehk traditsioonidega. Ühe inimese teadmine on alati seotud teiste inimestega, sest üheks teadmise allikaks on traditsioon ehk aja jooksul kogunenud teadmiste hulk ilma milleta on võimatu oma teadmisi suurendada. Vaatlus ei saa toimuda ilma kindlate teadmiste olemasoluta, kuna juba enne vaatluse alustamist peab inimesel olema ettekujutus
telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas
35-aastased noored suurt huvitatud juhiameti vastuvõtmisest. Soomes on noored huvitatud kindlast ja püsivast töökohast, tehtukohasest palgast ja headest suhetest kolleegide ja otseste ülemustega. Soomlased peavad oluliseks ka juhi lojaalsust oma alluvate suhtes. Hea juht ei nori alluvate kallal, seda eriti pisiasjade pärast, ei tee ennast tähtsaks, austab igaühe õigusi ja käitub juhile kohaselt. Alluvate motivatsioon tegutseda sulab lumepallina päiksepaistes, kui juht hoiab vastutusest kõrvale. Soomlased ei pea suurt midagi juhist, kes tegeleb ainult tööasjadega ning 5 Manfred F. R. Kets de Vries. Juhtimise müstika. Pegasus 2002. Lk. 176 6 Liina Randmann. MSc TTÜ Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut. 19.08.08 5
Kui intressimäär on 100% ja seda arvestatakse pidevalt, siis aasta lõpul saadava kapitali suurus on e, kui algväärtuseks on $1, järelikult on juurdekasv 172%. m 1 Arvutamisel kasutatakse eeskirja: V (m) = 1 + , kus m on intresside arvestamise sagedus m aastas. Kui m , siis on tegemist pideva intresside arvestusega ("lumepallina" kasv): m 1 lim V (m) = lim 1 + = e (dollarit). Nominaalse intressimäära 100% korral tegelikult m m m realiseerub 172% kasv. 16. Optimumväärtused ja extreemväärtused, relatiivne miinimum ja maksimum, esimese tuletise test, teise tuletise test, n-ndat järku tuletise test. a) Optimeerimine on maksimeerimine või minimeerime (n kasumi max, kulu min-mine). Ekstreemum on maksimum või miinimum
annaabi.ee 
