Üheks põhiväärtuseks võiks olla ausus ja seadusekuulekus selle kõige paremas mõttes.Vanemad peaksid üritama neid lihtsaid norme ja reegleid oma lastele tutvustada ning ka oma eeskujuga neid järgima innustama. Ei ole just harv vaatepilt, kus täiskasvanud ületavad nn. sebra punase fooritulega ning teevad seda suisa laste silme all või lausa, laps käevangus.Selle pisikese rikkumisega antakse lapsele signaal, et kui keegi ei näe, võin rikkuda reegleid.Sellel on nii öelda lumepalliefekt, tahan, lähen punase fooritulega üle tee, homme varastan kellegi aiamaal maasikaid, ülehomme ületan kiirust ning mõne aja pärast teen midagi olulisemalt suuremat ja keelatut.Keelatud vili on magus ning mõnele on see isegi adrenaaliini tekitav, kui saaks midagi keelatut korda saata.Paraku selliste keelatud tegevuste juurdumisel ühiskonnas kasvab meil üles põlvkond inimesi, kelle jaoks turvalise ühiskonna
Miks ei võiks tõusta õpetaja palk, kui tõusevad pidevalt poliitikute palgad? Kas siis tõesti on poliitikute amet nii raske, et nemad väärivad rohkem palka, kui õpetajad, kes neid kunagi õpetasid? Samas kui õpetajad praegu tööd ei tee, siis meil tulevikus ei oleks poliitikuid ega õpetajaid. Miks pean mina kui õpilane kannatama nende streigi tõttu? Kui aga tõstetakse pedagoogide palka, siis jääb kellegi teise palk väiksemaks ning käivituks lumepalliefekt. See tähendaks seda, et kõik hakkasid paremat palka nõudma. Loodetavasti leitakse mingi kompromiss ja õpetajate palk hakkab tasapisi suurenema. Arvan, et streik pole kõige parem lahendus, kuid teisi lahendusteid on vähe ja need ei ole nii efektiivsed kui streik.
Lugesin ajalehest, et viimaste statistikaameti andmete järgi lahkujaid on tulijatest kolmandiku võrra rohkem. Kurb aga tõsi. Tean enda kogemusest, et jäetakse ametikool pooleli, et siirduda välismaale tööle. Mina arvan, et sellises olukorras tuleb ratsionaalselt mõelda, sest kuhu sa lähed, kui sul on pere, sõbrad ja tuttavad kõik Eestis. Nagu kõikides asjades on oma "aga", sest just nende sõbrad ongi need, kes neid välismaale kaasa tirivad, tekib nn lumepalliefekt. Miks? Põhjuseid on palju, majanduslik raskus, sõprade kutse, seiklushimu või armastuse otsing. Samas tuleb ka neist aru saada. Kõik inimesed on erinevad. Olen isegi vahel mõelnud, et äkki tõesti on kuskil muru rohelisem ja õhk värskem. Äkki mõnel on arusaam, et välismaa on kõikide võimaluste maa. Näiteks võib tuua Ameerika, kõik reisisid sinna uut elu otsima, sest Ameerika on kõikide võimaluste maa või lause "Ajalehepoisist miljonäriks."
NSVL stagnatsioonist välja. Osa perestroikast oli glasnost e avalikustamine. Uutes tingimustes hakkas saama võimalikuks avalikult tõe rääkimine ning hakati otsima põhjuseid, miks lääneriikides on paremad tingimused kui neil. Välispoliitilised kohtumised taostati. 1984. a kaotati Brežnevi doktriin ja austati desarmeerimist, saades aru, et võidurelvastuses kaotati. Hakati lubama pisut eraettevõtlust. NSVL lagunes nende reformide tulemusena, kuna nendega sai alguse lumepalliefekt. Inimesed tahtsid aina rohkem vabadusi ja läänelikumat elu, mida ta ei osanud ette näha. Rahva rahulolematuse kasv -> demonstratsioonid, streigid -> järgnesid poliitilised nõudmised -> vana ebapopulaarne juht vahetatakse välja noorema vastu, kes hakkasid ettevaatlikult perestroikast lähtudes reforme tegema -> “vabad valimised” -> kommunistid kaotavad ->
üle ühest majandussektorist teise (spill-over effect). Neofunktsionalismi loogika võib summeerida järgmiselt: integreerimist tuleb alustada nn ,,madala" poliitika valdkondades, kuid tegu olgu strateegiliste majandussektoritega (nt söe ja terase tootmine). Tuleb luua rahvusülene võimuorgan, mis juhib integratsiooniprotsessi. Teatud majandussektorite integratsioon loob funktsionaalse surve teiste sektorite integreerimiseks. Tekib lumepalliefekt, mille tulemuseks on riikide majanduste tihe läbipõimumine. Poliitiline integratsioon on majandusliku lõimumise vältimatu kaasnähe. Süvenev majanduslik integratsioon loob vajaduse tugevamate institutsioonide järele ning ühiskondlike huvigruppide lojaalsus kandub üle rahvusülesele tasandile, kuna seal tehakse suur osa inimeste heaolu puudutavatest otsustest. Järk-järguline majanduslik integratsioon ning
Marmeladovi perekonna vastu, et näidata Raskolnikovile ja Dunjale, et ta on muutunud. Lõpuks mõistab Svidrigailov siiski, et ta ei saa elada üksinduses ja eraldatuses. Kui ta saab aru, et ta ei saa endale Rodioni õde Dunjat, sootiab ta enesetapu (see on ainus võimalus, mis on talle avatud). Sonja ülesanne on näidata Raskolnikovi pehmet iseloomu kuid ta ei suru end talle peale, pigem on ta lihtsalt kättesaadav, kui Raskolnikov teda vajab. Lumepalliefekt teoses - Lumepalli effekt avaldub teoses sellena, et mida aeg edasi seda hullemaks muutusid Raskolnikovi süümepiinad peale kuritöö kordasaatmist. Peale mõrva hoidis ta kõike endas, vassis ning valetas ja lõpuks muutusid süümepiinad väljakannatamatuks. Seetõttu oli ta pidevalt haige, minestas, jampsis ning lõpuks kasvas meeltesegadus tal üle pea kuni ta oma teost Sonjale rääkis. Seda kuulis pealt aga
® vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism Kollektiivne käitumine n Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: n Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus n Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus n Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus n Motiivide määratletus vs puudumine n Kollektiivse käitumise mudelid: n Emotsionaalse nakkuse mudel - lumepalliefekt n Lisaväärtuse mudel suudetakse selgeks teha, et mingi asi on vajalik vms. Võib samamoodi tekitada lumepalliefekti n Ressursside mobiliseerimise mudel Liitlaste kokku otsimine Kollektiivse käitumise vormid Isetekkelised vormid: n Massihüsteeria, Paanika, Hullus, Moenarrus, Mood, Sihtauditoorium Rahvahulgad:Juhuslik hulk, Konventsionaalne hulk, Ekspressiivne hulk, Jõuk, Pikett, Meeleavaldus, Demonstratsioon Poliitikas osalejate tüübid
krooniliseks ning elu häirivaks. Psühholoog lausus, et foobiat ei ole võimalik ravida ainult 12 medikamentidega, kõige efektiivsem on medikamentidele lisada ka psühhoteraapia. Kristi Raaval on ka endal foobia, nimelt kinnise ruumi vastu. Temagi pole sellega arsti poole pöördunud ja üritab ise harjutusi tehes sellest vabaneda. Psühholoogi sõnul on foobia vältimine halvim mõte, sest siis võib tekkida lumepalliefekt ning lõpptulemus võib olla väga muserdav. Inimestel on ilma abita väga raske foobiaga toime tulla, sest vältiv käitumine ei vii kuhugi, see ainult suurendab probleemi. Tänapäeva ühiskonnas on foobia probleemiks just sellepärast, et palju on varjatud foobiaid, millest ei räägita ning tegelikkuses ei tea keegi kui palju on foobiaid kokku. Vaheklipp on lavastatud ning selle sisuks on koolifoobia (skolinofoobia). Koolifoobia
·Kõik vanuserühmad ·Kujunemiseks on vaja pikaajalist ja valulist kogemust ·Kujundavad tegurid nii sotsiaalsed, bioloogilised kui psühholoogilised Söömishäired Anorexia nervosa: ·Sagedus: 85-95% T, esinemissagedus aastatega tõuseb ·Vanus 12-18-a ·Kaalukaotus 25%, menstruatsiooni ärajäämine, hirm kehakaalu tõusu ees, väärastunud kehataju, madal EH ·Kehamassi indeks alla 17,5 (kaal/pikkus2) Bulimia Ülekaalulisus: ·Pole eraldi psüühikahäire ·Palju lisaprobleeme - lumepalliefekt Lapse arengutaseme hindamine Areng on süstemaatiline muutumine. Arengut tuleks vaadata tervikuna. Arengut iseloomustab on pidevus, kumulatiivsus (üks oskus ei saa tühjale kohale tekkida), suunatus (laps on alati täiskasvanult suunatud), diferentseeritus (lapse oskused muutuvad paremini eristatavaks ja ka eri oskuste piires erinevad nüansid), organiseeritus (kõik need erinevad näitajad peavad
neg.mõju antud funktsiooni edasisele arengule – narratiivi struktuur kujuneb lastel 5.a. • IQ-norm v.mõni kognitiivne f. ülihea • suhtlemisraskused-ei mõista teiste tundeidemaatiavõime äärmiselt madal !!! Vastupidiselt noore aju plastilisusele võib rääkida ka laste aju suurenenud haavatavusest • piiratud mäng (puudub süzeemäng) nt.varase AT korral (“lumepalliefekt”) – vanemad märkavad NS kahjustus lastel on protsess, mitte üksiksündmus aeg- KD ei pruugi paraneda, aja • rutiinse ja ühesuguse tegevuse/ situatsioonide eelistamine, jooksul võib ilmneda uus defitsiit • kohmakus
annaabi.ee 
