Puistu kekmine diameeter on üle 8cm. Seda tehakse et saada metsast kätte ja võtta kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks nkn välja. Sanitaarraiet tehakse surnud ja surevate, samuti tarmimurru ja tuuleheite puude koritamiseks juhul kui pole otstarbeks teha harvendusraiet. Sanitaarraie korras raiduda lubatud puud: surnud puid, tüvekahjuritest asustatud puid, tormiheitet ja murdu ning lumemurdu jne Hooldusraiete bioloogilised alused Kasvuresursu ümberjaotamine. Iga kasvukoha ressurss puiduproduktsiooniks on alati piiratud. Hooldusraiete käigus raiutakse puistust välja teatud hulk puid ning allesjäänud puudele jääb kasvuks vajalikke ressursse rohke, mille tulevusena suureneb nende juurdekasv. Puistu liigilise koosseisu reguleerimine. Tuleks otsustada kas kujundada puhtpuistu või segapuistu. Puhtpuistutel
Aastane sademete hulk metsatsoonis ulatub 500-700 mm-ni. Osa neist sademetest kasutavad ära taimed, osa aurustub, osa aga satub mulla kaudu põhjavette.(Laas 1967) Talvituvatele taimedele, eriti eksootidele, on tähtis lumikatte paksus. Sageli külmuvad külmahellad liigid kuni lumekorrani. Paks lumi väldib mulla sügavat külmumist ning ühtlasi aitab suurendada kevadisi veevarusid. Kuid lumi võib põhjustada ka kahjulikult mõjuvad lumevaalimist ja lumemurdu, eriti sulalume korral. Niisketel muldadel esineb 10 sageli külmakohrutamist, mille tagajärjel taimed kas hukkuvad või vigastatakse nende juuri. (Laas 1967) Suurt tähtsust omab ka suhteline õhuniiskus, mis põhjapoolsemas piirkonnas ulatub kuni 80 kuni 90 protsendini, langedes kuivadel perioodidel harva 50 protsendini., lõunarajoonides põuaperioodidel langev aga isegi kuni 25 protsendini.(Laas 1967) Mullas esinevad veed: 1
puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast. Peab raiuma nii, et metsa täius ei langeks alla
madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam. Üraskirüüstete vältimiseks tuleb värske tormimurd ja heide kohe metsast koristada. Hiljemalt enne üraskite lendluse algust peab see olema tehtud, sest vastasel korral leiavad talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda.
madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam. Üraskirüüstete vältimiseks tuleb värske tormimurd ja heide kohe metsast koristada. Hiljemalt enne üraskite lendluse algust peab see olema tehtud, sest vastasel korral leiavad talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid. 2) Lumekahjustused Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda.
● tüvekahjuritest asustatud puid ● puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid ● puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu ● kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused) ● tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu ● oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest ● teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. Mõned mõisted: raiekraad e. harvendamise aste näitab, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub metsa liigilisest koosseisust, vanusest ja kasvukohast
4) tüvekahjuritest asustatud puid; 5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid; 6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu; 7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud puud. 41. Hooldus- ja uuendusraiete liigid ja lühiiseloomustus. Hooldusraied - n.o. raied, mida tehakse metsa kasvuea vältel ja mille ülesandeks on eemaldada metsast puud, mis takistavad meie jaoks oluliste puude kasvu või halvendavad metsa tervislikku seisundit, st
Lisaks võimaldab koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses vanuseid) kuuski. Tekkinud koorevigastuste kaudu harvendusraie saada metsast kätte ja võtta tüve ümbermõõdust (ulukikahjustused); 8) kasutusele seda puitu, mis loodusliku valiku ja pääsevad puitu mitmesugused tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu; 9) puistu isehõrenemise protsessi käigus langeks mädanikku tekitavad seened ja reeglina nagunii välja. oma ülesande täitnud seemnepuid alates kahjustatud puud mõne aja pärast hukkuvad. kolme aasta möödumisest lageraiest; 10) teisi