kuningale poja, kes ristiti ja kasvatati kristlike kommete järgi. Ükskord otsustas Kriemhild, et on õige aeg mõrvarile kätte maksta ja lasi oma vennad külla kutsuda. Teel hunnide juurde hoiatati burgunde, et neid ootab ees surm, kuid nad ei teinud sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema
tabalukk. Luku võti oli ainult valvemeeskonna ülema käes. Kui maja oli valmis, ütlesid jaapanlased, et nüüd võib saadik sinna kolida. lk.25 Venelased polnud kunagi varem külastanud jaapanlaste maju. Kõik nendes tundus imelik: polnud tube ega mööblit. Vaheseinu polnud, kuid olid paberist sirmid, mida sai nihutada ühest kohast teise. Krusenstern käskis tuua laevalt toolid, laua ja voodi. Saadik kolis oma uude paleesse. Jaapanlased lukustasid kohe ukse. Igal õhtul kontrollisid nad üle, palju venelasi jäi maale. Järgmisel päeval palusid ametnikud Krusensterni, et ta tooks laevalt majja vene imperaatori poolt jaapani imperaatorile saadetud kingitused. · Kui imperaator nõustub kingitusi vastu võtma, siis me kanname need kätel Nagasakist Ieddosse, - ütlesid nemad. · See asub ju kaugel! - imestas Krusenstern. · Ei tähenda midagi. Teisiti ei tohi. Kaks aastat tagasi Hiina imperaator kinkis meie
kaitsemüür. Keisri juures alasid ka tema ema, naine ja lapsed. Keisri palees töötasid uksehoidjad, tõlgid, kunstnikud, käsitöölised, rätsepad, kuldtikandimeistrid, kullassepad, riiklike bankettide ülemkelnerid, kammerteenrid ja eunuhhid. Viimaste ülesandeks oli palee rajatiste, hoonete, valgustuste ülevaatamine. Nad teenindasid keisrit lauas ning valmistasid ette ta voodi ja rõivastuse. Igal öösel lukustasid eunuhhid ennast koos keisriga valitseja magamistuppa ning heitsid ise pikali voodi kõrvale ja sissepääsu ette. Nad koostasid keisri ajakava ja hoolitsesid tema võimusümbolite eest. Samuti oli nende ülesandeks keisri laste kasvatamine. Keisri päeva esimeseks tähtsaks toimetuseks oli hommikupalvus. Järgnesid tähtsad riigisündmused, nagu rongkäigud. Päeval arutas ta oma ministritega riigis üleskerkinud probleeme. Keisrit võisid huvitada käimasolevad kohtuprotsessid
oli „uus ja ninakas“. Nimelt oli kolmandikel komme kutsuda seda tiitlit kandev inimene tühise põhjuse pärast ruutu ning vastane poolsandiks peksta, kuni viimne on suuteline vaid ruudust välja roomama. Samas ei tohtinud sinna ka minemata jätta ega liiga vara välja roomata, kuna muidu oleks terve koolipõli ohvri uueks hüüdnimeks olnud „rott“, vaatamas oli siiski pea terve koolipere (v.a õpetajad ja juhtkond, kes end selleks ajaks tubadesse lukustasid ja teesklesid end kurdid olevat). Erik valmistus oma toakaaslase Pierre abiga kakluseks – ta teadis, et ta peab võitma. Ta saavutas võidu suurejooneliselt – kõik olid rabatud, kuna varem ei olnud ükski reaalkooli õpilane endast vanemaid võitnud. Vigastatud viidi Fleni kliinikusse – puuduvad hambad, haavad ja kildudeks löödud ninaluu – kus alati öeldi, et tegemist oli trepist alla kukkumisega. Antud kaklus
Raik ei oma meid.'' Astusin trepist ülesse ja kuulsin, kuidas keegi sosistas omaette. Minu ees plahvatas mingi väike kast ja ehmatasin, kuid see ei olnud õnneks hull. ''Ainult natuke veel'' Ütles mulle Atla ja siis kuulsin mingit karjumist ''Kuidas sulle see meeldib.'' Mu kõrvalt lendas mööda üks väike kera. Selle küljes oli lambi moodi asi ja see lasi kuule Vesti pihta. ''Kas sa leiaksid nüüd kangi palun? Pagana Vestid lukustasid Henry enne, kui...Pagana Vestid.'' Kera jäi keset ruumi seisma ja valgustas minu teed. Endast natuke eespool nägin ma raudkangi. Ma võtsin selle kätte. ''Sinu selja taga on väike ava. Vaata kas saad sealt läbi?'' Minu taga oligi ava, kuid selle ees olid kivid. Need tõmbasin ma eest ära ja saingi läbi. Nüüd juhtus midagi mida ette ei oodanud. Minu ees hakkas üks põlev kapp trepist alla veerema. Ma jõudsin napilt püsti tõusta ja kõrvale hüpata. Sellega oli minu tagasitee suletud
Pärt läks. Pärt leidis kraavi äärest Karina koti üles ja läks nüüd abi järele. Ta silmas üht väga uhket maja, mis oli üksikult metsa sees. Pärt koputas uksele ning üks pikka kasvu mees kutsus ta sisse, seal olid veel kaks meest. Pärt kahetses kohe, et oli majja tulnud, kuna siin tundus kõik kahtlane. Mehed tahtsid teada mis mustas kotis on, Pärt ütles, et siin on vaid tema sõbranna asjad. Mehed ei uskunud. Nad lukustasid Pärdi kööki ja läksid ise aru pidama. Pärt toppis kõik taskud toitu täis, et viia seda ka Karinale ja 9 Aabule ja põgenes akna kaudu. Ta oli teel juba Karina juurde, kui tuli must auto kust väjusid kolm meest, peksid ta läbi ja võtsid musta koti kaasa. Samal ajal arvas Karina, et Pärt on lihtsalt põgenenud ja ei tulegi enam tagasi. Järgmisel päeval tuli jalgrattur nimega Marius majja kus olid Karina ja Aap, ta tuli
trellid ees, mõnes kohas oli ka nari. Inimesi koheldi julmalt. Neile öeldi, et nad on "kulakud" ja Eesti riigi reeturid ja et neid viiakse igaveseks ajaks külmale maale. Sõideti Petseri kaudu umbes 3 nädalat. Vagunis 17 räägiti ja mõeldi ainult sellest, kuidas koju tagasi saada. Lootused olid suured, kõik lootsid tagasi kodumaale saada. Kohale jõudes nägime venelasi, nälga, viletsust, muldonne. Venelasi oli hoiatatud, et nüüd tulevad mõrtsukad ja pätid. Venelased lukustasid uksi. Pärast nad nägid, et lastega naised ei saa olla mõrtsukad. Hiljem suhtusid venelased eestlastesse lugupidamisega, sest eestlased olid töökad, kultuursed ja nende meelest ka targad, sest oskasid kõiksugu asju. Küüditatuid võtsid vastu kolhooside esimehed. Meid võttis endale "Molotovi" kolhoosi esimees. Mäletan, et hiljem tahtis ta naine mind lapsendada, sest tal endal ei olnud lapsi. Meid viidi Omskis kultuurimajja. Sealt edasi sõideti veel lahtises veokis 240 km
Ükskord otsustas Kriemhild, et on õige aeg mõrvarile kätte maksta ja lasi oma vennad külla kutsuda. Teel hunnide juurde hoiatati burgunde, et neid ootab ees surm, kuid nad ei teinud sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema
kes ristiti ja kasvatati kristlike kommete järgi. Ükskord otsustas Kriemhild, et on õige aeg mõrvarile kätte maksta ja lasi oma vennad külla kutsuda. Teel hunnide juurde hoiatati burgunde, et neid ootab ees surm, kuid nad ei teinud sellest välja ja liikusid edasi. Lõpuks kui burgundid hunnide juurde jõudsid võeti neid seal hästi vastu ja pakuti öömajagi. Burgundid teadsid, et neid tahetakse tappa ja jäid ööseks vahti pidama. Järgmisel päeval lukustasid burgundid end koos osade hunnidega söögisaali. Seal olid ka Kriemhild ja tema poeg. Hagen lõi paljudel hunnidel seal pead maha, sealhulgas ka Kriemhildi pojal. Kõik hunnid tapeti kes sinna saali sisse tungisid, kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema.
annaabi.ee 
