tumeda teava foonil kujutatud Ristilöödu. Albrecht Dürer sai kuulsaks imetlusväärselt peene töötluse puulõikesarjadega, mis kujutasid Kristuse kannatuslugu ja Maarja elu. Hans Holbeini tööd olid detailitäpsed, külmalt objektiivsed ja suure üldistusjõuga, Rotterdami Erasmuse portree, Henry VIII portree. USK Saksamaal ei suudetud leppida kiriku toretseva ja priiskava meelelaadiga, luksusejanu ja ilmaliku eluviisiga, mis viis finantsprobleemideni. Rahapuuduse tõttu kirik müüs indulgentse (patu andestamine), mis pidid patused inimesed karistusest päästma. Usupuhastajad leidsid, et inimene peab Jumala ees ise silmitsi seisma. Sellel eesmärgil tõlkis reformatsioonijuht Martin Luther piibli saksa keelde, et teha see inimestele arusaadavamaks. Protestantide meelest ei tohtinud kunst usku vahendada, toimus usulise sisuga maalide hävitamine.
Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur
Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur
Kõrgkeskajal, kui inimeste elu paranes ja kristlik usk oli sügavamalt juurdunud, kasvasid rahva ootused ka kiriku suhtes. Kiriku ülemäärne rikkus ja võim ning paljude vaimulike sobimatu käitumine tekitas üha suuremas osas kristlastes pahameelt ja nõutust. Oli see ju vastuolus Kristuse ja tema esimeste järgijate lihtsa eluviisiga, nagu sellest Uues Testamendis kirjutatakse. Siin ja seal kerkis esile vaimulikke, kes söandasid piiskoppide ja koguni paavsti enda luksusejanu kritiseerida. Nad kutsusid kiriku juhte üles meelt parandama ja kirikut reformima. Tekkisid ka rahvalikud äratusliikumised, mille juhid väitsid, et preestreid ja piiskoppe polegi vaja: ilmikud võivad ise jumalateenistusi pidada ja üksteisele sakramente jagada. Kõige äärmuslikumad jutlustajad väitsid, et ametlik kirik on tegelikult saatana töörist, ja püüdsid luua selle kõrvale uut, õiget kirikut. Oli ka liikumisi, millest
positsioon. 1801 Pariisi ajakava: tööline sõi lõunat kell 12, käsitööline kell 2, kaupmees kell 3, ametnik kell 4, uusrikkad ja ettevõtjad kell 5, ministrid ja rikkad poissmehed kell 6. Need, kes õhtust sõid (paljud ei söönud majanduslikel põhjustel) hakkasid sööma kell 11 ja läksid magama siis kui tööline tõusis. Ooper ei lõppenud enne kella 1, st elu kõrgseltskonnas algas kell 2-3. Vrd Keenia 2. Õukonnad olid luksusejanu suurendanud juba renessansiajastu Itaalias, kuid 17 sajandi absolutistlikes õukondades see ainult võimendus. Nagu mainitud McKendriku juures, kõrgkodanlus tahtis ka nina õukonda pista, ning näitasid oma peenust luksuskaupu tarbides. See tekitas hübriidi kõrgklassi pillamise ja keskklassi kaine rahateenimise vahel. Mida rohkem aadelkond kogunes õukondadesse, seda rohkem eemaldusid nad oma maavaldustest ning hakkasid elama üksteise lähedal
isiklikkuse kadu, perekonna jm staatuste kadu, vabatahtlike ühenduste allakäik, individualiseerumine - tööjõu ja eluviisi kaudu, massimeedia poolt looud pseudoisiklik maailm. Mittevabadus ja manipuleerimine: 10. Rousseau vastandab tugevasti teatavale filosoofilisele eeldusele inimese kohta (mida viljeles näiteks Hobbes). Mis oli see eeldus ja milline oli Rousseau kriitika sellele? inimese soovid on loomulikult piiramatud: vajadusi ja luksusejanu ei saa loomulikus olukorras lahutada. Ahnus on progressi mootor. Seega ühiskond ja riik peab tulema ellu selleks et inimese rahuldamatut iha valitseda ja suunata. Muidu kehtib loomulik olukord, kus inimese elu on kole, jõhker ja lühike - bellum omnium contra omnes.) Rousseau arvab täiesti vastupidi, et ühiskond toodab iha ja soove, eriti läbi ebaõrdse omandi (kinnisvara) - seega siis tema võrdsuse nõue. Inimkooslus ja eriti võrdlus teistega tekitab võistlussoovi.
Kui Louis'le meeldis treipingil asju nikerdada ja jahil käia, soovis Marie-Antoinette teatrit teha, musitseerida, seltsidaamidega lõbusalt aega veeta. See tekitas kõikvõimalikke kuulujutte kuninganna lõbujanust. Pärast laste sündimist muutus kuninganna tõsimeelsemaks, kuid üldlevinud arvamust ei suutnud enam miski muuta. Louis XVI oli hea pereisa, kuid täielikult oma ilusa naise mõju all. Tulnuks pidurdada kuninganna luksusejanu. Tema jaoks renoveeriti osa Versailles' pargist (le Petit Trianon, le *Hameau de la Reine kuninganna külake). Kuninganna ebapopulaarsus rahva seas tõusis haripunkti pärast nn. kaelakeeafääri1, millega ei kuningas ega kuninganna polnud üldse seotud. Välispoliitikas andis kuningas järele neile, kes soovisid Inglismaa nõrgendamise nimel toetada Ameerika iseseisvussõda (1775-1783). Prantsusmaa tegi seda nii nõu kui jõuga, kuid sõda venis ja
vaba mad, elava mad, loo mulikumad. ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753510 e. Kr.) 2) vabariik (51030 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.476 p. Kr.) 395 jagune mine Ida ja LääneRoo maks. Roo ma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kree kat). Roo ma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Roo ma kunst on seotud valitsejatega. Roo ma kunst püüdleb rohke m toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Roo ma kunst on aristokraatlik , ametlik. Roo ma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hilje m kreeka m õjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. K õige iseseisva m ja o mapärase m oli Roo ma arhitektuur. Arhitektuur Võrreldes kreeklastega saavutasid roo mlased edu just il maliku ehk profaanarhitektuuri alal. Mida ehitati: linnakindlustused, villad, lossid, basiilikad, ter mid, amfiteatrid, foorumid, teed,
positsioon. 1801 Pariisi ajakava: tööline sõi lõunat kell 12, käsitööline kell 2, kaupmees kell 3, ametnik kell 4, uusrikkad ja ettevõtjad kell 5, ministrid ja rikkad poissmehed kell 6. Need, kes õhtust sõid (paljud ei söönud majanduslikel põhjustel) hakkasid sööma kell 11 ja läksid magama siis kui tööline tõusis. Ooper ei lõppenud enne kella 1, st elu kõrgseltskonnas algas kell 2-3. Vrd Keenia 2. Õukonnad olid luksusejanu suurendanud juba renessansiajastu Itaalias, kuid 17 sajandi absolutistlikes õukondades see ainult võimendus. Nagu mainitud McKendriku juures, kõrgkodanlus tahtis ka nina õukonda pista, ning näitasid oma peenust luksuskaupu tarbides. See tekitas hübriidi kõrgklassi pillamise ja keskklassi kaine rahateenimise vahel. Mida rohkem aadelkond kogunes õukondadesse, seda rohkem eemaldusid nad oma maavaldustest ning hakkasid elama üksteise lähedal
Kui Louis’le meeldis treipingil asju nikerdada ja jahil käia, soovis Marie-Antoinette teatrit teha, musitseerida, seltsidaamidega lõbusalt aega veeta. See tekitas kõikvõimalikke kuulujutte kuninganna lõbujanust. Pärast laste sündimist muutus kuninganna tõsimeelsemaks, kuid üldlevinud arvamust ei suutnud enam miski muuta. Louis XVI oli hea pereisa, kuid täielikult oma ilusa naise mõju all. Tulnuks pidurdada kuninganna luksusejanu. Tema jaoks renoveeriti osa Versailles’ pargist (le Petit Trianon, le *Hameau de la Reine – kuninganna külake). Kuninganna ebapopulaarsus rahva seas tõusis haripunkti pärast nn. kaelakeeafääri1, millega ei kuningas ega kuninganna polnud üldse seotud. Välispoliitikas andis kuningas järele neile, kes soovisid Inglismaa nõrgendamise nimel toetada Ameerika iseseisvussõda (1775-1783). Prantsusmaa tegi seda nii nõu kui jõuga, kuid sõda venis ja
annaabi.ee 
