Inimeste parasiitseene d Mis on parasitism? Parasitism on kooseluvorm kus üks organism saab kasu teine kahju Kuidas seenhaigused tekivad? Kõige tõenäolisemalt võib jalaseene saada üldkasutatavate ujulate põrandatelt, bowlingu-jalatsitest, aga ka õhukestes sukkades lennujaama turvakontrolli läbides (sokid vähendavad haigestumisriski juba oluliselt). Just rahvarohketes kohtades levib haigus seetõttu, et see nakkab haige inimese taldadelt ja küüntelt eraldunud seenespooride kaudu. Mõningail andmetel püsivad need mikroskoopilised seeneniidistiku osakesed
*Mükoosid ehk seenhaigused *Kliiketendustõbi ja mitmevärviline kliiketendustõbi *Pärmseentõbi *Dermatofüütia *Levinuimad seenhaiguse tüübid *Kandidoosi ajalugu *Pärmseene sümptomid *Haigused mis arvatakse olevat põhjuseks pärmseene vohamisest. *Pärmseene sümptomid imikutel ja lastel *Pärmseene vohamist põhjustavad ja soodustavad tegurid. *Haigused millega käib kaasas pärmseene vohamine *Pärmseene ravi MÜKOOSID EHK SEENHAIGUSED Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse naha seenhaigused nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored täiskasvanud
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartuli seenhaigused ja tõrje Referaat Tartu 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Kartuli seenhaigused........................................................................................... 5 2.1Kartuli-lehemädanik, mugulate pruunmädanik (Phytopthora infestans)........5 2.2 Kartuli – kuivlaiksus (Alternaria solani)..........................................................6 2.3 Mugula Kuivmädanik – Fusarium spp.............................................................8 2.4 Kartuli – mustkärn, kartuli – tõusmepõletik, kartuli – vilttõbi (Rhizoctonia solani)........
Pärmseened 2 ● Kahes hõimkonnas: Kottseened ja kandseened ● Põhiline energia allikas on keemiline ja oksüdeeritava aine ehk elektroni doonori loomus om orgaaniline ● On võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma. Seenhaigused ● Seenhaiguste põhjustajaks on seened, mis parasiteerivad teistel elusorganismidel. ● Nakatutakse niiskete ruumide põrandate, riietumis- ja duširuumide kaudu, kokkupuutel teiste inimeste või pinnasega. Seenhaigused 2 ● Mükoos ehk seentõbi on inimese või looma organismis nugivate päris- või kiirikseente poolt tekitatud haigus. ● Seenhaigused, mis tabavad inimesi ja loomi on järgmised: dermatomükoos, kandidoos, mükoos, soor
Kevadel kasvavad tungalterast välja valged nupukesed, mis arenevad 1 cm pikkusteks varteks, mille otsas on purpurpunane mütsike. Viimane sisaldab seeneeoseid. Eosed nakatavad õitsemise ajal kõrreliste emakaid. Taime emakasse tunginud seeneniidistik moodustab lülieoseid ja eritab magusat mahla, mida korjavad putukad levitavad ühtlasi lülieoseid. Tabandatud taime emakast areneb tera asemel tungaltera s.o seene kõvaks muutunud kude, mille abil seen talvitub. Tungaltera põhjustab mürgistust, kui selle sisaldus jahus on enam kui 0,1%. Tungaltera sisaldab tugevatoimelisi mürkaineid, mille toimeaineteks on ergotoksiin, ergotamiin, ergotiniin. Värsked tungalterad on mürgisemad kui pikemat aega säilitatud. Kõige tundlikumad sead, linnud ja veised. Mürgistust on täheldatud ka lammastel ja hobustel. Enamasti põhjuseks tungaltera sisaldav jahu, kuid veistel on esinenud mürgistust karjamaal, kus kastehein sisaldas tungaltera.
................................................................................................... 10 1.7 HARILIK KUUSK EESTIS.......................................................................................11 1.7.1 Eesti pärisnimed...................................................................................12 1.8 HAIGUSED JA KAHJURPUTUKAD..............................................................................12 1.8.1 Seenhaigused.......................................................................................12 1.9 KAHJURPUTUKAD............................................................................................... 13 2 HARILIK MÄND...............................................................................14 2.1 LEVIALA JA ALAMLIIGID.......................................................................................14 2.2 KLIIMA...............................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL ----- --------- 011PK Tungaltera Uurimustöö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Tungaltera Harilik tungaltera (Claviceps purpurea) on seeneliik, mis kuulub perekonda tungaltera (Claviceps) ja sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae). Harilik tungaltera on seen mis parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritama nektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele. Nakatunud õitest kasvavad suve lõpuks tungalterad (sklerootsiumid), mis talvituvad
Parasiitseened, mis need on? Enamik parasiitseeni kasutab elukeskkonnana teisi organisme - kas taimi või loomi. Parasiiti toitvat organismi nimetatakse tema peremeestaimeks. Parasiitseened elavad mitmesugustes taime maapealsetes osades. Eosest arenev seeneniit põimub taimekudedesse, tarvitades sealt saadud toitaineid. Parasiitseened ohustavad ka inimesi. Väga levinud on mitmesugused nahas, varvaste vahel ja küüntel parasiteerivad seenhaigused. Nakatumise vältimiseks ei tohi kanda võõraid jalatseid ega kasutada teiste kammi. Suurt ohtu põhjustavad ka tooretel rohu ja heinakõrtel elavad kiirikseened. Kui inimene närib rohukõrsi, siis tungivad kiirikseened suu limaskesta haavaksete kaudu lihastesse ja lõualuudesse, põhjustades vähktõvega sarnaneva haiguse. Parasitism Parasitism on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism – parasiit
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut
kaitsevahendid, nt pihustatavad spreid ja puistepulbrid, mida jalgade kuivatamise järgselt kasutada. Seenhaigusi põhjustavad sagedamini Candida-pärmseened ja dermatofüüdid. Pärmseened tekitavad naha ja limaskestade kandidiaasi, levinuim on tupe kandidiaas naistel. Sageneb küünte kandidaasi põdevate patsientide hulk. Dermatofüüdid kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid. Eestis on laialt levinud jalgade ja varbaküünte seenhaigus, mida põhjustab inimeselt inimesele leviv seen Trichophyton rubrum. Eestis läbi viidud uuringu andmetel põeb jalgade ja varbaküünte seenhaigust 18% 20-55 aastastest inimestest. Kõikjal maailmas sageneb laste jalgade seenhaigus kuna lapsed on elustiili muutudes samadest riskidest ohustatud (külastavad haigete täiskasvanutega samu treeningsaale, ujulaid, spa'sid, saunasid). Eestis on sage peanahal ja kogu keha nahal haigust tekitav dermatofüüt Microsporum canis, mis levib kasside ja koerte kaudu
Seenhaigused Iseseisev töö Klienditeenindajad puutuvad oma igapäevatöös kokku mitmete erinevate ohuteguritega ning erinevaid nahahaigusi põdevate klientidega. Et olla profesionaalne ning kaitsta ennast, kolleege, kliente ning anda parimat nõu kliendile, selleks peab .... olema pädev erinevates valdkondades. Kõige sagedamini võivad .... kokku puutuda klientidega, kellel esineb seenhaigus. Enim esinenud seenhaigused on jalaseen ning küüneseen. Epidemioloogilised uuringud näitavad, et umbes 20% kõigist täiskasvanutest on nakatunud küüne- või jalaseenhaigusesse, üle 70-aastaste täiskasvanute hulgas ulatub haigestumine 50%-ni. Seega peaks .... teadma, milline seenhaigus välja näeb, kuidas tekib, millised on seenhaiguse leviku tõkestamise ning klientide ja enda kaitsmise viisid. Jalgade seenhaigus e. Dermatophytia pedum/ Tinea pedis (lad.k) ning küünte seenhaigus e. Onychomycosis (lad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
